Hüvasti, Johannes Kert!
Kuigi president Lennart Meri vabastas eile õhtul kindralleitnant Johannes Kerdi kaitseväe juhataja ametikohalt, jättis ta avalikkuse jaoks vastuseta kõige olulisema küsimuse: miks üldse tuli selline otsus teha? President ei tahtnud eile eriti rääkida ka sellest, mille alusel ta täpselt Kerdi ametist vabastas.
Meri väitis, et Kert vabastati ametist isikliku sooviavalduse tõttu, kuigi mingit avaldust ta eile ei teinud. Seega võis president Kerdi vabastada kas 1997. aastal 14 rahuvalvaja surmaga lõppenud Kurkse tragöödia järel tehtud lahkumispalve või avalduse pärast, mille tegi Kert mullu pärast kaitseväe eriük-suse SOG juhi Indrek Holmi osalemist relvastatud röövis.
Kumbagi avaldust president nende esitamise ajal ei rahuldanud, kuigi tol hetkel võinuks seda teha. Liiatigi saatis Kert sel neljapäeval faxiga Kadriorgu teate, et soovib tagasiastumis-avaldused tagasi võtta. Kas oli paber faximasinas otsas või mingi muu põhjus, kuid pelgalt sooviks see jäigi.
Milleks siis tuli Johannes Kert ametist vabastada? Kerdile on ette heidetud ebapiisavat haridust kaitseväe juhtimiseks. Ometigi on Kert täna, USA armee sõjakolledzhist naasnuna valmis Eesti kaitseväge juhtima rohkem kui kunagi varem. Presidendi lause, et "õppida on alati kasulik", pole küüniline ainult Kerdi ees, keda ta omal ajal õppima ei lasknud, vaid ka jänkide ees, kes koolitasid Kerti teadmisega, et ta naaseb Eestisse armeed juhtima.
Mitteametlikes vestlustes on Kerdi tagandamisena mainitud kahte, omavahel seotud põhjust. Esiteks seda, et Kerdi nägemus kaitseväe arengutest ja ennekõike liikumisest NATO suunal, ei lange kokku kaitseminister Jüri Luige ja tema "poliitilise isa", president Meriga. Teise põhjusena nimetatakse, et Kert on liiga isepäine ega allu poliitikute survele erinevalt Kadri-oru järgmisest favoriidist kaitseväe juhi kohale, Märt Tirust.
Kui need väited vastavad tõele, siis tulnuks neid ka avalikkusele selgitada-põhjendada. Praegu aga käitus president sama maotult, kui hiljuti Eesti Panga presidendi ametikoha ümber toimunud kriisi ajal. Ometigi ei ole Kadrioru eilse otsusega draama lõppenud. Augustis koguneb riigikogu erakorralisele istungile, mille päevakorda lisatakse ilmselt ka Kerdi lahkumine ning uue kaitseväe juhataja, tõenäoliselt Märt Tiru ametisse kinnitamine. Arvestades meeleolusid koalitsioonis ei ole sugugi kindel, et Tiru riigikogus läbi läheb.
