Me ei tea, kas Stieg Larsson oleks sarja hollywoodliku finaaliga rahule jäänud. Pildil Noomi Rapace menufilmis „Lohetätoveeringuga tüdruk”. Foto: Danmarks Radio/ Det Danske Filminstitut

Lohetätoveeringuga tüdruku Lisbeth Salanderi lugu saab otsa. „Tüdruk, kes peab surema” viib suure finaalini, mis tõele au andes on pisut hollywoodlik. Me ei saa enne teada, kas Salanderi looja Stieg Larsson sellega rahule jäi, kui ise teise ilma jõuame ja temalt küsime. Töö üle võtnud David Lagercrantzil oli oma visioon, kuidas maailma vallutanud Millenniumi saagale punkt panna. Seda õigust ei saa temalt ära võtta.

Selge, et Lagercrantz ei ole Larsson. Ta ei üritagi olla, sest see on võimatu. Ta toob mängu uusi tegelasi ja loob tumedamaid stseene, pimendades noir’i veelgi. Küll aga, õnneks, jätab ta peategelased – Salanderi ja ajakirjanik Mikael Blomkvisti – üsna samasuguseks, nagu nad olid. Ta peab kinni kindlatest jutupunktidest, mis iseloomustavad Millenniumi sarja. Salanderil tuleb demonstreerida uskumatuid häkkerivõimeid ja kaitsta nõrgemaid, kasutades nii oskusi kui ka jõudu. Blomkvisti töö on paljastada Rootsi võimuringkondade saladusi ja kuritegusid. Raamatus olgu ka vägivalda ja seksi, üks peategelasi peab sattuma ohtu ja teine olema päästeingel.

Avalehele
3 Kommentaari