Huvitav raamat väikeste iluvigadega

Kirjastus Eesti Raamat rõõmustas paljusid lugejaid mitte ainult huvitava, vaid ühtaegu põneva raamatuga, mis toob meie mõneti katkendlikku andmepanka uut ja väärtuslikku. Nüüd Inglismaal elav daam Tania Alexander on oma lapsepõlve veetnud Jänedal, tema perel ja lähedastel tuttavatel on olnud erakordselt tihedaid suhteid kuulsate inimestega nagu Herbert George Wells, Maksim Gorki jt. Mälestused peegeldavad nii poliitilisi kui ka kultuurilisi sündmusi, millest nii mõnedki on seotud inimlike keerdkäikudega. Autorit innustas paberit ja pliiatsit kätte võtma juba aastal 1980 kirjanik Lovat Dickson. Ja nii teos sündis. Eestikeelse raamatu pealkiri ütleb - Lapsepõlv Eestis. Mälestused. Lehekülgi 164, lisaks pildiküljed (mis on hägused ja jätavad seetõttu kahjuks soovida).

Selle Londonis 1989. a trükist tulnud teose ("An Estonian Childhood") on tõlkinud Eve Köst üldiselt üsna hästi. Midagi on siiski häirivat.

Leppida ei saa kohanimedega. Automaatselt on ingliskeelsest tekstist üle võetud Yendel (Jäneda). Muidugi pidanuks meiekeelne tekst võtma kasutusele eestikeelsed toponüümid. Kuid ka Yendel ise on eksitav. Jäneda saksakeelne nimi, mida pikka aega pruugiti, oli hoopis Jendel. Et inglane oleks seda hääldanud Dzhendel, tegi autor õige häälduse säilitamiseks õige käigu.

Teine segane lugu on Kallijärvega. Jah, see on olemas, ent mitte Jäneda juures ühe vallseljaku kõrval, vaid hoopis Võnnu lähistel, Kastrest ligi 9 km idas Emajõe suudme kandis, pindala umbes 176 ha. Raamatus aga käsitletakse hoopis Kalijärve, mida kohalikud saksad Jänedal tõesti kirjutasid Kallijerw (seda kunagise transkriptsiooni mõjul). Nimetatu suurus oli ja on kõigest 4 ha.

On ka arusaamatu, miks tõlkes eesti keelde on jäänud püsima kohanimed Reval, Finni (Vinni), Wesenberg (Rakvere), Dorpat (Tartu), Dagö saar (Hiiumaa). Viimase puhul on mindud põhimõttele topelt ei kärise, sest nimes Dagö tähendab juba ö saart. Lugejale oleks pidanud "deshifreerima" raamatus ette tulevad sõnad Ehrengericht (aukohus) ja Ritterschaft (rüütelkond).

õlgu paneb kehitama sakslaste Eestist väljasaatmine 1939/40. a. Säärast julma tegu polnud, küll aga asusid sakslased ümber.

Peab siiski kordama, et ülalkirjeldatud patustused (ja veel mõned nimetamata jäänud keelehäired) ei suuda kriipsugi kahandada autori sisurikast informatsiooni. Head lugemist!

HEINO GUSTAVSON

dr phil