Lavakujundus oli äärmiselt minimalistlik. Kuigi pähe torkas mõte, et tänapäeva võimalusi arvestades oleks võinud lavale loovamalt läheneda, mõjus see ometi sobilikult. Laval olid lihtsalt kaks inimest, kes elasid end muusika saatel välja. „Ravemachine’ist” kumas samasugust tunnetust ja vabastavat energiat nagu lavastusest „Alastusest enam”. Ratastoolis tantsiv Turinsky näitas, et iga keha suudab muusika järgi liikuda. Uhlichi ja Turinsky duett oli mõjus ja energiaküllane.