Igavest elu algavas öös! Vennaskond 35

Kui ma Vennaskonnast nende 35 aasta tegevusjuubeli puhul kirjutama hakkasin, mõtlesin kõigepealt, milliste märksõnadega seda bändi kõige täpsemalt kokku võtta. Esimene sõna oli „mõistatuslik”, teine „defineerimatu”. Rohkem midagi märkimisväärset pähe ei tulnudki.

Esiteks, kas Vennaskond oli/on punkbänd? Tõnu Trubetsky, kollektiivi tekstide ja muusika valdava osa – ja mis peaasi, parima ja ilmekama osa – autor, on sotsiaalses mõttes punkluuletaja. Aga see ei ütle midagi grupi muusikažanri kohta. Hakkasin aru pidama: milliste muu maailma bändidega võiks Vennaskonda kõrvutada, otsida juubilari loomingust nende eeskuju? Briti glam punk’i vist stiilseim esindaja Icicle Works („Love Is a Wonderful Colour”, „Understanding Jane”)? Jah, Vennaskonna võib glam punk’i alla liigitada küll, paraku on termin ise küllalt segane. Kui silmas pidada punkmuusika rikastamist viiuli novaatorliku kasutamisega, kõlbab võrdluseks Tenpole Tudor („Wunderbar”). Edasi tulevad juba kauged ja meelevaldsed assotsiatsioonid nagu Joy Division. Igal juhul jääb see meremärkide võrgustik liiga hõredaks, et vähegi adekvaatselt kujutada Vennaskonna triivimist lõputul muusikaookeanil.

Kui lähtuda akadeemilisest definitsioonist – punk on muusikastiil, mis ei vali väljendusvahendeid –, siis on Vennaskond kõike muud kui punk, sest nende vahendid on äärmiselt hoolikalt valitud ja balansseeritud.