Valli Lember-Bogatkina Foto: Sven Arbet
Ma ei tea kedagi teist, kellel oleks olnud nii palju elujõudu ja -rõõmu, kui seda oli Vallil. Veel paar kuud tagasi helistas Valli haiglast ja teatas õhinal, et saab järgmisel päeval koju ning siis pean ma kindlasti tema ateljeesse tulema ja ta viimaseid suuri maale vaatama. Just nimelt suuri, sest paar aastat tagasi oli ta endas taas avastanud suure formaadi looja. Aga ta ei helistanud uuesti ja need maalid ongi mul nägemata jäänud. Maale näeb ikka, aga enam ei ole Vallit, kes innustunult kõneleks sellest, miks ta need maalid just sellistena on teinud, ja kes kaasvestleja kommentaari peale siiralt hüüataks: „Mõtle, kui vahva!”
« Avalehele 0 Kommentaari