Igikestev Aristoteles

Huvipakkuv on küsimus, kui veendunud oli antiikajastu suur mõtleja sisimas oma orjandust toetavates seisukohtades.

Inimkonna kultuurivaramusse on leidnud tee hulganisti Antiik-Kreeka mõtlejate teoseid. Neist tähtsaimate hulka tuleb kindlasti arvata kuulus filosoof Aristoteles (384–322 eKr). Nüüd, juba üle 2000 aasta hiljem, moodustab ta koos Platoni ja kristliku usutunnistuse pühakirjaga Lääne- ja Ida-Euroopa tsivilisatsiooni vaimse aluse.

Neid tekste on sedavõrd palju ümber kirjutatud – ja mitte ainult Euroopas –, et suurem osa neist säilis. Aristotelese filosoofilist pärandit uuritakse näiteks endiselt ka islamimaades, kuigi „Poliitika” ei ole seal just esikohal.