Ikoonil on tähendus ka väljaspool pühakoda

Riias eksponeeritav ikoonikogu kuulub eesti ja soome-ugri kultuuriruumi.

 „Ühest küljest on ikoon vaimne, teisest küljest esteetiline ning sinna vahele mahuvad kõik muud võimalikud funktsioonid,” ütleb Orest Kormašov. Just seetõttu pole tema arust vaja eristada religioosset ja ilmalikku tõlgendusviisi. „Ikoon võib olla nii kunstisaalis, kirikus, kodus, metsas puu peal kui ka teede ristmikul.” 

Eelmisel nädalal avati Riia börsihoones Nikolai Kormašovi kogutud ikoonide näitus. Väljapaneku alus on 2018. aastal Mikkeli muuseumis toimunud näitus, kuraatorid ka seekord Nikolai pojad Andrei ja Orest Kormašov. 
Ühtlasi maalijana tuntud ja nn karmi stiili ajal kuulsaks saanud Nikolai Kormašovi ikoonikogu koosneb 15.–20. sajandi meistriteostest. Kogu on Põhja-Venemaa avarustest sõna otseses mõttes hävimisohust päästetud ja kunstnik on selle ise restaureerinud. Moskvas asuva Andrei Rubljovi vanavene kunsti muuseumi uurija Natalja Komaško peab seda üheks kõige omapärasemaks ja laiahaardelisemaks ikoonide erakollektsiooniks.