Sama ootamatult mõjub see sari keset rohkete laipade ja action’iga vürtsitatud kriminaalromaane. Tõtt-öelda polegi tegu klassikaliste krimkade, vaid nende paroodiaga. Sherlock Holmesi vaheda mõistuse asemel leiab siit Precious Ramotswe kodukootud teadmised ja intuitsiooni. Detektiiviloo läbiv süžee on pihustatud väikesteks kildudeks ja põhirõhk on hoopis inimsuhetel, kuritööd on eeskätt taustaks jutustusele Aafrikast, selle inimestest, nende elust ja lihtsatest tõdedest.

Tuleb ka mainida, et kuritegusid uuriv detektiiv pole nende lugude ainus peategelane. Või kui, siis ehk sarja algusraamatus. Teises osas “Kaelkirjaku pisarad” tõuseb Precious Ramotswe kõrvale tema peigmees, Tlokwengi tee kiire autoparandustöökoja omanik J. L. B. Maketoni.

Kannuke rooibusi teed

Ja kolmandas raamatus, äsja ilmunud “Ilusate tüdrukute moraalis” on põhiline tegija hoopis abidetektiiv proua Makutsi. Botswana sekretäride kolledži lõpetaja, kes sai lõpueksamil 97 punkti, on paberite järgi hoopis haritum kui proua Ramotswe. Nüüd avaneb tal võimalus oma oskused proovile panna ja ta saab sellega hiilgavalt hakkama.

Mida raamat edasi, seda vähemaks jääb tööd Esimesel Daamide Detektiiviagentuuril. Proua Ramotswe isiklike probleemide hulk kasvab pöördvõrdeliselt avastatud kuritegude hulgaga. Kuid kauge Aafrika riigi Botswana maailmast võlutud lugeja ei lase end sellest muidugi häirida. Ta on rõõmsal meelel nõus kaasa elama ka sellistele probleemidele nagu proua Makutsi venna raske haigus, härra Maketoni autoparandustöökoja rahaasjad ja Botswana iludusvõistluste õnnestumine. Ja kui raamat läbi, keedab lugeja kannukese rooibosi teed, vaatab aknast välja ja mõtleb elu üle järele. Sest, nagu teadis juba TsŠehhov, lähevad inimeste hinge kõige enam lood lihtsatest asjadest.