ILONA MARTSON: Moskvas välja antud vestmik Eesti poe huumoriteoste riiulis
Autori nime pole ära toodud, kuid ilmselt ei ole tegemist eesti keele oskaja, vaid osava ostapbenderiga, kes kirjastajal naha üle kõrvade tõmbas. Toimetajateks märgib raamat E. Kozlova ja A. Putkova, kuid viimased on osanud vist vaadata vaid venekeelseid väljendeid. Pärlid algavad kohe esilehelt.
Kõigepealt loob vestmik muidugi terve rea uusi sõnu erinevatest eluvaldkondadest. Võtame või näiteks sellised geniaalsed leiud nagu paljajalats (rihmikking), patsuking (plätu), putelivõti (korgitser), nägemiskaamera (videokaamera), muusikakeskkoht (muusikakeskus), peatelefoni kuuldeklappid (kõrvaklapid), tubanaine (hotellikoristaja), väikekett (kaelakett) ja supermarkett (ostukeskus). Kunstistiilidest on realismi nimetatud elluviimiseks.
Värviline kapsapea
Lihatoitudest hakkavad näiteks silma lihafarss (hakkliha), keedetudkõra (keedetud keel), juurviljadest kabatsook (kabatšokk), värviline kapsapea (võta kinni, mis see veel on) ja sellderii (ilmselt seller). Jookidest tõmbavad tähelepanu kaalujälgijate favoriit ilmarasvane piim ja taas arusaamatu päritoluga puuviline vesi.
Kui aga õnnetu inimene kõigi nende keedetudkõrade tarbimisest haigeks jääb, võib teda tabada valu magusis, aga võib-olla ka valu südasis.
Hoopis hulluks läheb asi siis, kui asi puudutab reisimist. Laeva randumist nimetatakse kaikülgema.
Lennunduses töötab selline tegelane nagu parrassaademees või parrassaadenaine (pardasaatja)! Rongipiletit ostes on asjakohane küsida: “Kus on esialgnemüügikassad kaugesõitminerongi?” Kui reisil midagi kaotsi läheb, tuleb pöörduda leidu büroosse või kadumistasjad büroosse. Või veel parem – kutsuda politslane.
Palun, valmistage arvuline!
Reisil kasutatavate vestmike väärtuseks peaks olema võimalus kiirelt ära õppida mõned vajalikud väljendid, mida võõral maal vaja võib minna. Neid pakub sõnastik välja lausa hulgi. Näiteks restoranis: “Meil on tarvis nelikokku laud. Ma tahan laud nurkis. Kelner, palun kandage menüü! Palun arvuline! Mitu mind?” Või hotelli saabudes: “Ma tahan saama kahekohtne number välimusiga. Mittu maksab number ööpäeva? Ei, ta ei ole mulle meeldim. Siin on liiga tihe. Kas teil on midagi parem...? Toredasti, se number mul on meeldim. Palun kandage minu pagas numbri sisse.”
Või ära sõites: “Palun, valmistage arvuline! Kätte saatge keegi, et kandma minu kohverid alla.” Tänaval aitab vestlussõnastik uurida: “Olge vastutulelik, kus on ligimene rahavahe punkt?” Või eksimise korral: “Ma olen eksiarvamustud palun aidake mind.”
Kuidas selline asi sünnib?
Raamatu on andnud välja üks Venemaa suuri kirjastuskontserne AST, ja koguni kahes formaadis – õhem, ajalehepaberile trükitud, maksab 20 krooni ringis. Paksemate kaantega raamatu eest tuleb välja käia ligi 45 krooni. Kommentaaris Äripäevale (14. 9. 2005) kinnitas kirjastuse vestmike osakonna vanemtoimetaja, et kirjastus tegutses heauskse ostjana, võttes alltöövõtu provintsikirjastuselt Nautšnaja Kniga. Loo teeb kurvaks asjaolu, et tegu on teadaolevalt ainukese eesti vestmikuga, mis on ilmunud Venemaal viimase 15 aasta jooksul. Eestis tehtud vene–eesti sõnaraamatuid Venemaa poodides ei müüda. Kuid vastav vajadus eksisteerib ja selliste “naljaraamatute” teke on täitmata niši hirmutav tagajärg.
Muide, sama teost müüakse ka Rahva Raamatus – otsige naljaraamatute riiulist, kuni veel on! Apollo Raamatud sama teost üldse müüki ei pane.
