Ilusate poiste ülevoolav idüll ennustab ohtu
“Küülik: “Oh, pretty boys everywhere!”” koosneb kolmest suurest sinise taustaga maalist, millel tõepoolest ringutavad oma siredat keha kolm ilusat noort poissi; käes lilleõied, seljas kuldne kuu ja kirev vikerkaar.
Estna maalid on olnud algusest peale rõhutatult kirkad, elujaatavad ja tihti ka pealetükkivalt seksikad. Neis on popkunsti vurhvi, kuid seda ainult määral, mis iseloomustab Ameerika viiekümnendaid, mil abstraktse ekspressionismi jõulisse keelde hakkas tasapisi siginema popi külmi ja lamedaid kujundeid. Nüüd, pool sajandit hiljem ja teispool maakera, paistavad asjad vastupidi. Estna kaevab massikultuuri hingetutes ja anonüümsetes kujundites, et leida lademete alt taas maalikunsti traditsioonilisem keel.
##Lillelapse maailm
Ta alustas karjääri hiljuti seltsiajakirjadest kokkulõigutud värviliste kollaazidega, milles särasilmsed bimbod ja himbod kuulutasid uskumatu siirusega turvaseksi ülemaailmset võitu ja naudingu jõudmist kõikide õuele. Juba siis pidime küsima, kes meist loll on; kas kunstnik, vaataja või pilt. Estna suutis kummati tekitada iroonilise distantsi kõigi kolme vahele. Käesoleva näitusega on ta astunud globaalsest pildiprügilast üle. Tagasi minevikku sammudes on ta naasnud kuhugi seitsmekümnendate algusesse; aega, kus lillelaste ja easy-rider’ite hooletu optimism jõudis hallutsinoorsesse ning psühhedeelsesse transsi. LSD oli tervet põlvkonda alla haukamas ning sellases kunstiski kohtas juba hulgi üle-elusuurusi lilleõisi, mis laksutasid kannibalistlikult oma kroonlehti vaataja poole, ise fotoliku täpsuseni usutavad. Mõeldagu vaid Kaarel Kurismaa ja Malle Leisi tollastele maalidele.
Estna maalides näeme sarnast mazoorsetesse poosidesse tardunud päikselist maailma, mille sõbralikkus mõjub kummati ohtlikuna. Kõik on liiga idülliline, et olla tõsi. Poisid on küll ilusad ja lilledki nende pihus lihavad, kuid ilmselgelt on nende kaunidus saavutatud korraliku üledoosi abiga.
