Kaasik maaliks nagu fotograafiliselt, kuid värvid on liiga läilad. Normaalselt tempereeritud maalide asemel vaatab galeriiseinalt vastu hiilgavate kommikarbikaante rivi, üks uhkem kui teine. Pinnapealsem vaataja ei kõhkleks Kaasiku maalide esteetikat nimetamast kommertsiks. Inimene, kes kursis camp’i ja kitši kultuuriliste koodidega, asub aga dekadentliku kirega hoopis nautima nende piltide nõretavat värvikust.

Samas on neis piltides ka heroilist dramatismi. Linnulennulised vaated Tallinna tormihalli taeva all räägivad meiega tõsimeelse realismi keeles, kuid kuidagi õõnsalt, kõmisevalt. Ilmselt mäletab Kaasik aegu, mil maalija kohuseks oli püüda oma piltidesse kutsuvaid sinikaugusi ja kauneid tsentraalperspektiive, vasara ja sirbiga vehkivaid figuraalseid kompositsioone ning palju muudki innustavat. Sellest helgest kunstiideoloogiast on kõnealuse kunstniku piltides jäänud sõelale vaid kume kõmin.

Kummitav nostalgia

Pseudorealism, seda sõna kasutab kuraator Harry Liivrand pressiteates ning miks mitte võtta temast eeskuju.

Kõik motiivid Kaasiku piltidel on kiirelt äratuntavad ja omased, kuid ometi kuidagi võõritatud ja mahajäetud. Nagu varemed. Eks vist pisuke nostalgiagi kummita neis piltides võõrsil elavat kunstnikku. On ta ju Eestist ära olnud üle kümne aasta ja käib siin vaid aeg-ajalt tuld toomas.

IVAR KAASIK

Kunstniku elukäik

•• 1965 sündis Kuressaares

1983 – 86 arhitektuur õpingud Eesti kunstiakadeemias

•• 1989 – 90 õpingud University of Art and Design’is, Halle/Saale

•• 1992 lõpetas Eesti kunstiakadeemia, kunstidiplom

•• 2001 Saksa kunstnike liidu (BBK) liige, Berliin

•• Osaleb näitustel 1988. aastast

•• Elab ja töötab juveliiri ja vabakutselise kunstnikuna Berliinis

Isikunäitused Eestis

•• 1992 Galerii Molen, Tallinn

•• 1996 Kunstigalerii Era, Kuressaare

•• 1997 A Galerii, Tallinn

•• 2002 Kuressaare Raekoja galerii, Kuressaare

•• 2002 A Gallery, Tallinn

•• 2003 Ühispanga galerii, Tallinn

•• 2004 Vivian Nappi galerii