Tiiu Valm, olite poolteist aastat Rahvusraamatukogu direktori kohusetäitja, kas midagi muutus nüüd, pärast teie ametlikku peadirektoriks kinnitamist? Kohusetäitja ebapüsiv amet on siiski rohkem oksal istumine – ei tea, mis juhtub nädala ja kuu pärast. Mul kujunes see periood küll sama pikaks kui mõnel direktori ametiaeg. Nüüd on kindlustunne, aga ka suurem vastutus.

Esmane ülesanne peadirektorina on teha koos raamatukogu juhtkonnaga selgeks eesmärgid, milleni tahame selle viie aastaga jõuda – missugune peaks olema kliendisõbralik raamatukogu, mis vastab täna-päeva nõuetele.

Millised muudatusi näeb lugeja Rahvusraamatukogus sel sügisel?

Juba majja sissepääs on muutunud avaramaks, enam pole vaja trügida. Talvel käis tipptundidel raamatukogus 2000–3000 inimest, sisse- ja väljapääs läks kitsaks.

Ka tahaks loota, et meie lugejad saavad hakata kasutama arvuteid, teha ise otsinguid meie andmebaasidest. Meid on kritiseeritud, et kaua need vanad kataloogirivid rahvusraamatukogus seisavad. Muidugi püsivad nad veel hulk aega, sest kogu materjal on vaja andmebaasidesse sisestada. Aga ehk juba selle aasta oktoobris märkab lugeja, et Rahvusraamatukogu hakkab muutuma välismaiste raamatukogude sarnaseks.

Milles see konkreetselt väljendub?

Sügisel avame Euroopa Liidu infokeskuse. Euroopa Liidust kirjutatakse meil palju, kuid ikka kirjutajate vaatenurgast. Meie ülesanne on levitada Euroopa Liidu dokumente.

Oktoobris avame hispaania kirjanduse nurga, kus on muidki huvitavaid materjale Ladina-Ameerika kohta.

Lähiajal tahame luua sobivamaid tingimusi uurijatele, kes soovivad kirjandusega rahus ja vaikuses töötada. Maja on avatud kõigile, kes lugeda oskavad, lapsed on aga teistsuguse käitumisega ja häirivad pahatihti vanemaid ja tõsisemaid inimesi.

Detsembris tähistab Rahvusraamatukogu 80. juubelit. Novembris avame rea näitusi meie tegevuse kohta. 18. detsembril toimub teaduskonverents, päev hiljem teabe-päev, mil näitame filmi Rahvusraamatukogust ning korraldame lugejatele maja tutvustavaid ekskursioone.

Kas kunagi pääseb raamatukokku ka pühapäeviti?

Minult küsitakse üha, kas raamatukogu lahtioleku ajad pikenevad ja kas lõppude lõpuks hakatakse Rahvusraamatukogust raamatuid koju laenutama. Arvatakse, et need otsustused seisid eelneva juhi taga.

Loomulikult oleme pühapäeval lahtiolekule mõelnud, aga ma ei julge öelda, kas ja millal see teoks saab. Praegu me selleks valmis pole. Suures mahus tehakse infotehnoloogia ettevalmistustöid. Püha-päeval avamiseks peaksime teadma, mis kellaaegadel inimene võiks raamatukokku tulla. Teatavasti on linn puhkepäeval pigem tühi või turiste täis. Lisapäev toob kaasa majanduskulude suurenemise, saalid peavad valged ja soojad olema. Töötajate töönädala pikenemine eeldab suuremat palgaraha.

Kuidas jääb raamatute kojulaenutamisega?

Pean otstarbekaks seda sisse osa raamatute ööpäevaringne väljalaenutamine. Praegu seisavad meie raamatukogud probleemi ees, et kirjandust ei tagastata tähtajal. Raamatukogud, mis teoseid välja laenutavad, teevad seda omal riisikol. Meie raamatute seas on väga kalleid ja ainult ühes-kahes eksemplaris väljaandeid.

Kas olete loobunud oma raamatukogude nõuniku ametipostist kultuuriministeeriumis?

Ei veel, kuid teen seda. Juba juriidiliselt pole kahel kohal töötada enam lubatud. Kohusetäitjana katsetasin seda. Oli tööpäevi, mis venisid 12–14 tundi pikaks, ometi jäi tunne, et mõlemas ametis jäi palju vajalikku tegemata. Nõuniku tööga jään aga seotuks ka edaspidi, sest Rahvusraamatukogu on nii või teisiti kõikide eesti raamatukogude jaoks keskus. Teistes riikides nimetatakse rahvusraamatukogu direktorit inglise keeles national librerian – rahvuslik raamatukoguhoidja. Rahvusraamatukogu tegevusring hõlmab tööd terve riigi ulatuses.

Endine peadirektor Ivi Eenmaa siirdus raamatukogust poliitikasse, kas plaanite sama?

Ei. Poliitika on minu jaoks tundmatu maailm. Minu tegevus piirdub kindlalt raamatukogundusega. Olen sellel alal töötanud juba 25 aastat ja püüdnud seda valdkonda iga aastaga rohkem tundma õppida. Rahvusraamatukogus alustasin tööd 1974. aastal.

Tõsi, raamatulaenutajana olen lugejaga suhelnud ainult õppimise ajal praktikal, see tekitab minus siiani nostalgiat. Võib-olla pärast direktori ametit pääsen lõpuks lugejani.