Noorsooromaan “Vana-Permi poisi Tikö seiklused” on tõlgitud Jelena Gabova venekeelse tõlke “Maltžik iz Permi Võtšegodskoi” (Sõktõvkar, 2001) järgi, milles on autori nõusolekul tehtud mitmeid väikseid kärpeid ja muudatusi, võrreldes komikeelse originaaliga “Ežva Perõmsa zonka”. Algselt ilmus raamat 2000. aastal komikeelsena ja sai Komi vabariikliku kirjanduspreemia.

Lugeja ees on esimene eestikeelne romaan, mis kajastab eestlaste idapoolsete keelesugulaste ajalugu. Raamat on osaks Arvo Valtoni viimaste aastate gigantlikust tööst soome-ugri rahvaste kirjanduse tutvustamisel eestlaste seas. On äärmiselt tähtis, et eesti keelde on tõlgitud just noorsooraamat, mis on mõeldud – nagu raamatu sissejuhatuses kirjutatud – ülevaate saamiseks sündmustest komide maal aastail 1471–1472.

Tegemist on ülihuvitava perioodiga kujuneva Venemaa ajaloos, mil suurvürst Ivan III oli alistanud Novgorodi ja heitmas tatarlaste iket. Vene riigi tugevnemine tõi kaasa nende edasise ekspansiooni soome-ugri rahvaste aladele. Praegu, mil Venemaa püüab ajalooteadust üha enam riigi teenistusse suunata, mille üheks märksõnaks on taas kõikide Veneamaa rahvaste vabatahtlik liitumine, on väga tähtis, et raamat kajastab seda “vabatahtlikkust” päris hästi. “Suurvürst Ivan III silmad põlesid ka rikka Permimaa peale vaadates... Kaua otsiti Moskvas ettekäänet. Varem maksis Perm väikest andamit Novgorodile, nüüd tahtis Moskva, et Perm maksaks talle! Novgorod Permi maid ei himustanud, oli rahul andamiga, Moskva vürstile aga oli sellest vähe, ta tahtis endale allutada Permi koos kõigi maade ja jõgedega, isegi koos taevaga pea kohal” (lk 225).

Raamatut on huvitav lugeda ka ajaloolastel, sest ega meil Venemaa soome-ugri rahvaste ajalugu õieti uuritud polegi. Kui paljud meist ikka teavad, et komid on väga vana kirjakultuuriga rahvas juba 14. sajandi 70-ndatest või et kunagi olid Euroopa pool Uuraleid arvestatavaks sõjaliseks jõuks võimsad mansi vürstid, kes suutsid nii hante kui ka komisid endale andamit maksma sundida? Raamatust saab ka aimu, miks Suur-Permi elanike järeltulijaid permikomisid on tänapäeval vähem kui näiteks sürjakomisid ja miks mansisid enam siinpool Uuraleid ei kohta.

“Ezˇvalased oskasid sõdida, kui olid nurka aetud. Seepärast püüti neid allutada heaga, hellitavate sõnadega, nagu seda tegi Permi Stefan.” Seletuseks: Permi Stefan elas u 1345–1396 ning oli komi koolide asutaja, tähestiku looja, filosoof, tõlkija ja misjonär. “Vürst Mikal polnud püha Stefanit oma südamesse lasknud. Helget teed jumala juurde käidi näitamas ka enne teda, kuid Stefan oli targem, kavalam, osavam ja pealegi oli tal sõjaline toetus, mida pakkus Dmitri Donskoi: druzˇina, turbekiri, rahad... Jemdin tõusis just Stefani ajal” (lk 312). Seletuseks: Jemdin oli sürjakomide peamine keskus tol ajal.

Tulevik on aga komidele murelik. ““Kus sa oled, Suur-Perm? Mis sind ootab? Kes sind kaitseb? Kas sul üldse on homset päeva?” purskus temast (Mikalist- toim) nagu iseenesest” (lk 311).

Ja tõepoolest, juba nimede muutumine – Mikalist saab Mihhail Jermolajevitsˇ, peategelasest Tiköst aga Tihhon Jaroslavitsˇ – räägib enda eest. “Nüüd polnud Mikal enam mitte iseseisev vürst, vaid Ivan III asevalitseja, kes hakkab juhtima Suur-Permi Vene monarhi nimel” (lk 330). Ja kui tema veel pärandab võimu poeg Matele (Mihhail Jermolajevitsˇ), siis uus tsaar Vassili III võtab ta maha ja määrab valitsejaks vürst Vassili Andrejevitsˇ Kovjori. Peakangelase laste kohta mainib ta, et nad ei hoolinud enam Permimaast ja seadsid oma elu vene kombe kohaselt ning unustasid omaenda juured. Komide keskused aga hääbusid.

Väikerahval pole valikuid

Lõpus ütleb aga kirjanik: “Aga mis saab edasi? Kes teab? Pühakirjas on öeldud: “Ja esimestest saavad viimased ja viimastest saavad esimesed...”” (lk 331). Raamatus on hästi kajastatud arvuliselt väikese rahva traagika, kes tahab ise oma usu ja võimuga olla, kuid kellel tegelikult pole valikuid. Peab valima Moskva ja Novgorodi vahel, oma looduseusu ja õigeusu vahel, lõputult võitlema tatarlaste ja manside vastu.

Kui nüüd millegi kallal norida, siis ehk oleks raamatus pidanud olema kaart. Ka jääb arusaamatuks, miks on juttu just Vana-Permi poisist. Parem siis kasutada juba nimetust “Suur-Permi”. Tervikuna on raamatu ülesehitus aga ladus, teos on ühe hingetõmbega läbiloetav.

VANA-PERMI POISI TIKÖ

SEIKLUSED

Vladimir Timin

Tõlkinud Arvo Valton

Kirjastuskeskus