Lihtsamalt öeldes tähendab reprograafiahüvitus paljundushüvitust ja seda makstakse kultuuriministeeriumi eelarvest autorihüvitusfondi kaudu autoritele ja kirjastustele nende teoste paljundamise eest. Paljundamise all mõeldakse siinkohal paljundamist paberile või muule samalaadsele materjalile isiklikuks otstarbeks ning illustreeriva materjalina motiveeritud mahus õppe- ja teadusasutustes.

Autoritele väljamakstava tasu suuruse arvutamise aluseks võetakse tema Eesti rahvusraamatukogu rahvusbibliograafia andmebaasis registreeritud teoste nimetuste arv. Kirjastajatele väljamakstava tasu arvutamise aluseks võetakse nende poolt eelneva kümne kalendriaasta jooksul avaldatud ISBN- ja ISSN- numbriga teoste nimetuste arv.

Sel aastal on riik reprohüvituseks eraldanud 850 000 krooni. See summa jaguneb pooleks kirjastuste ja autorite vahel – 425 000 krooni kummalegi. Autorite raha jaguneb omakorda õppe- ja teaduskirjanduse autorite ja muu ehk ilukirjanduse autorite vahel – vastavalt 170 000 krooni ja 255 000 krooni.

Autorid, kes on juba liitunud laenutushüvitusega, saavad oma avaldise andmeid kasutada reprohüvitise taotlemiseks, tarvis on ainult minimaalset lisavormistamist. Elektrooniliselt ette valmistatud avaldused ja lisainfo asuvad autorihüvitusfondi kodulehel www.ahf.ee. Avalduste tähtaeg on tänavu 1. november.

“Riigipoolne hüvituse maksmine paljundamise õiguse eest on maailmas esimene omalaadne lahendus, kuigi reprohüvitust maksvaid organisatsioone on kõikjal ja väga võimsaid,” ütles autorihüvitusfondi tegevjuht Ainiki Väljataga. “Soomes näiteks antakse reprotasude vahenditest välja muuhulgas ka Finlandia kirjandusauhinda.”

Kui palju uus hüvitus reaalselt raha võiks pangaarvele tuua, seda Väljataga sõnul ennustada ei ole võimalik. “Meie matemaatiline lahendus jagab olemasoleva raha nende vahel, kes – ja millise sisuga – avalduse esitavad ja seda me ei tea enne, kui kõik avaldused on laekunud ja registreeritud.”