Jaan Toomik võitis maineka Balti Assamblee kunstipreemia

Sirje Helme: Toomiku tunnustamine tähistab murrangut preemiapoliitikas Balti riigid saatsid maailmale signaali oma uuendusmeelsusest ja avatusest

Balti Assamblee kunstipreemia pälvis tänavu preemiakomisjoni eilse otsuse põhjal Eesti kunstnik Jaan Toomik viimaste aastate eduka loomingulise ja organisatoorse tegevuse eest rahvusvahelises kunstielus.

“See oli üllatus, ei lootnud enam. Kolmas kord ju kandideerin,” ütles värske laureaat Toomik. “Sirje Helme oli kah Riiga minnes pessimistlik. Nüüd olen väga liigutatud. Oletan, et vaekausi võis minu kasuks kallutada mu tänavune osalemine Veneetsia biennaali kuraatorinäitusel, Valencia biennaalil, Vene Muuseumis Peterburis. Samuti “Kananaha” festivali ja Mohni saare kunstifestivali organiseerimine ning mu pedagoogiline tegevus Kunstiakadeemias.”

Žürii liikme Sirje Helme sõnul tähistab preemia andmine Jaan Toomikule murrangut preemiate jagamise mentaliteedis. “Tänu Läti ja Leedu eelistustele on seni kunstivaldkonnas pärjatud traditsioonilembeseid saavutusi ja elutööd. Väga ränkade läbirääkimiste tulemusena anti esimest korda preemia kaasaja aktuaalsete teemadega tegelevale kunstnikule, 40-aastasele mehele, kes on loonud omal jõul oma isikliku kunstiparadigma ja kasvatanud sellele ka rahvusvahelise publiku.” Helme lisas, et žürii eesmärk oli anda signaal Põhjamaadele, et tegu on muutuva Baltikumiga, mis premeerib uuenduslikkust ja meelte avatust. “Lõppvoorus leidis žürii rõhuv enamus vajaliku olevat läkitada maailmale just selline kuvand ning Toomiku kasuks langetati otsus häältega seitse kahe vastu.”

Sama preemia on Eestisse tulnud varem kolmel korral: 1995. aastal võitis selle maalikunstnik Peeter Mudist, hiljem aga Veljo Tormis ja Erkki-Sven Tüür (muusika ja teater kandideerivad samas valdkonnas).

Balti Assamblee kirjanduspreemiaid on varem eestlastest võitnud näitekirjanik Jaan Tätte, luuletaja Jaan Kaplinski, kirjanikud Tõnu Õnnepalu ja Jaan Kross. Teaduspreemiaid on koju toonud kunstiajaloolane Juhan Maiste ning sotsiaalajaloolane Raimo Pullat.

Assamblee preemia suurus on 5000 eurot, selle juurde kuulub ka diplom ja auhinnakujuke. Preemiaid antakse välja alates 1994. aastast. Peale Toomiku kandideerisid Eestist tänavu auhindadele Doris Kareva luulekoguga “Mandragora” ja folklorist Arvo Krikmann teosega “Proverbia septentrionalia”.

Kunstivaldkonnas oli üles seatud ka dirigent Tõnu Kaljuste kandidatuur viimaste aastate kontserttegevuse eest Eestis ja välismaal.