Jarek Kasar leevendab uue plaadiga tuska

Jarek Kasar ehk Chalice annab plaadiga „Kribukrabu” viirusvastasesse võitlusse oma osa.

Kas muusika päästab maailma? Võib-olla mitte sõna otseses mõttes, aga meeldivamaks teeb ta selle küll. Ja kui mõelda näiteks 1985. aasta Live Aidile, mille Queeni kontserti peetakse siiamaani üheks parimaks esinemiseks üldse, siis mõnikord päästab ka. Pärast SARS-i epideemiat toimus Torontos Rolling Stonesi eestvedamisel heategevuskontsert. Kindlasti leiavad üle maailma säärased aktsioonid nüüdki aset, kui inimesi jälle lavade ette kargama ja mosh’ima lubatakse.

„Kribukrabu”

PLAAT

Jarek Kasar

Muusika, sõnad, laul ja pillimäng: Jarek Kasar

Kokkumäng: Jarek Kasar ja Peeter Salmela

Master: Peeter Salmela

Taustajõud: Valter Soosalu, Liisi Koikson, Mia Simona Preisfreund, Hannaliisa Uusma, Erki Pärnoja, Jan Tomson

2020

Kuulatav SoundCloudis ja Spotifys

Jarek Kasari sõnul on ka tema uus plaat „Kribukrabu” väike panus viirusvastasesse võitlusse, sest talle läks see olukord hinge. Paljud loomeinimesed jäid kriisi algul meeleheite küüsi, sest niigi väike rahanatuke kippus käest libisema. Kui nüüdseks on nii mõnigi suutnud õõva loomepalangusse suunata, siis vähemalt Eestis jõudis Chalice kõigist ette. Ta võttis hoopis teistsuguse albumi jaoks mõeldud laulude ideed, keerutas neid peas ja sõrmede vahel, viskas uutega segamini ja lasi välja. Nagu viitab albumi nimi „Kribukrabu”, oleks tegemist justkui mussiga, mis on kokku pandud pahnast, mida kolikambris leidub. Albumi nimiloo sõnum tundub pigem viitavat elu kaduvusele ja sellele, et keskenduda tuleb olulisele.

Läbimõeldud sõnumiga

Ent nii nagu kõige parema söögi saab tihti toidujääkidest, on ka see album väga toekas, tihkelt täis häid riime ja kaasahaaravaid biite. Tegelikult ei kõla see üldse nagu suvaliselt üksteise külge kleebitud kraam, vaid läbimõeldud, sõnumiga muusika. Hetkeolukorda peegeldavad tantsulised „Distantsija” ja „Pesemata peaga tüdruk”. „See on ju kõigile korralik põnts, mitte ainult sulle, kapitalistlik kõnts” ja „Siin käib raske maailmalõpuõppus, kolm kilo olen juurde võtnud,” laulab Jarek Kasar albumi avaloos „2m”. Selles laulus mängib harpejjit Valter Soosalu. Teistes teevad kaasa veel Liisi Koikson, Mia Simona Preisfreund, Hannaliisa Uusma ja Erki Pärnoja.

Karantiinist ja koroonaviirusest räsitud maailmast rääkivate palade kõrval on plaadile jõudnud ka tänapäeva pahesid ja poliitilist olukorda salvavad „Pilgutaja silm” ja „Kallis diktaator!”. Viimases laulab Chalice: „Ära provotseeri, see on kaine talupoja mõistus, rahva tahe ja muu õpiku värk, aitäh kahe hashiga ja hea tuju märk.” Samuti meenutab räppar, et laiskus ja viisakuse puudumine pole vabandatavad. Riimidega saavad pihta nii karjäärile orienteeritud maniakid, vägivallatsejad kui ka egoistid. Plaadi läbiv joon on Chalice’ile omane huumor ja soojus.

Tundub, et peidus istumine on Chalice’ile hästi mõjunud. See on tema kõige pikem paus kahe albumi vahel ja teine plaat Jarek Kasari nime all. Mumble’i, träpi ja SoundCloudi räpi – okei, see album on ka tegelikult SoundCloudis avaldatud – laviini all on Chalice oma käekirja säilitanud. Samal ajal on ta meloodiate ja biitide kombineerimisel nüüdisajale omaselt julge. „Kribukrabu” sisendab rahu ja kindlustunnet, et kuskil on olemas suvi. Ajal, kus ühed hakkavad karantiinis istumisest hulluma ja teised eesliinil töötades oma elu ohtu seavad, on kõigile vaja midagi, mis nende mõtted mujale viiks.