Foto: Rainer Ojaste

„Jazz” seal „kaare” ees on tinglik nagu sümbol, mis ühendab festivali veel oma ajalooga. Tegelikult võetakse muusikaliselt märksa suuremaid kaari.

Aga mine sa tea, ehk on džäss stiilina lihtsalt sedavõrd universaalne, et polegi eriti vahet, kas selle alla pista Larkin Poe, Mehmet Polat Trio või vanameister John Scofield ja festivali tõmbenumber Gregory Porter. Seltskond on kahtlemata kirju. Festivalil kohtuvad ja põrkuvad eri filosoofiad ja maailmad, teevad oma etteaste ära ja liiguvad edasi. Aga mõned jäävad siia.

« Avalehele 0 Kommentaari