Jazzkaare peaesineja Cory Henry: inimesed tahavad olla funkyd!
Cory Henry on eelkõige tunnustust kogunud organisti, pianisti, laulja ja gospelmuusikuna ning jaganud lava maailmatasemel artistidega nagu Bruce Springsteen, Aretha Franklin jpt.
Alustanud hammondi oreli mängimist 2-aastasena, olnud 10 aastat ansambli Snarky Puppy liige ja võitnud nende koosseisus kolm Grammyt, esineb ta nüüd oma kolm aastat tagasi ilmavalgust näinud ansambli Funk Apostelsiga. Henry on andnud välja ka mitmeid sooloalbumeid, millest viimased kaks on jõudnud ka Billboardi Top-10’sse. Maailmatasemel muusikat tegev, gospeli, jazzi, funki ja souli mõjutusi edasi kandev Cory Henry on karismaatiline ja soe inimene. Kohtume paar tundi enne kontserti vahetamaks mõtteid elust, muusikast ja inspiratsioonist.
Millised on Sinu esmamuljed Eestist?
Siin on ilus! Siin on tõesti ilus! Meil oli võimalus enne õhtusööki veidi ringi jalutada. Siin on värvi ja ma sain värvilist tunnetust! Olen suurlinna kutt, aga siin olles saan aru, kui ilus ja värviküllane see koht on nii päeval ja öösel. Ehitised, arhitektuur ja inimesed – kõik on olnud väga tore. Ja söök! See oli imeline! Käisime ühes väga heas restoranis (Pegasus, toim.), mis pakkus imelist leiba. Ma tunnen end nüüd paksuna! (naerab). See oli nii hea!
Kirjelda palun veidi lähemalt oma ansamblit Funk Apostels.
See on minu lapsuke ja ta on kolm aastat vana, koosseis sündis 2015. aasta jaanuaris. Ansamblisse kuuluvad Sharay Reed (bass), Nicholas Semrad (klahvpillid), Adam Agati (kitarr), Taron Lockett (trummid) ja Denise Renee, Tiffany Stevenson (taustalauljad). Funk Apostels on funk-souli ansambel, meenutusega sellistele muusikutele nagu Sly and the Family Stone, Marvin Gaye, Herbie Hancock, Prince, James Brown. Teeme seda omal viisil, kuid nemad on meie kõige suuremad mõjutajad. Meile meeldib mängida muusikat, meile meeldib pidutseda ja tunda end hästi! Meile meeldib mängida muusikat sõnumiga.
Mis on Sinu muusika sõnum?
See on armastus, lootus, koosolemine. Ma arvan, et me oleme koos olles paremad kui lahus, ma mõtlen mentaalselt. Samuti see, millesse me usume, religioon. Arvan, et on mitmeid mõjutajaid elus, mis tahavad meid lahutada nendest asjadest, kuid muusika on just see ühendav jõud. Ma armastan mängida muusikat ja loodetavasti just sellist muusikat, mis inspireerib muutusi paremusele. Võtta need inimesed, kes end halvasti või nukralt tunnevad ja panna neid end paremini tundma. Või jätta neile parem lootus maailmast, kus me elame. Ma ei tee seda iga kord, kuid mõnikord, kui ma loen enne lavale minekut uudiseid, muutun ma laval uudistereporteriks. Läbi muusika saan rääkida tõtt, vähemalt sinu tõde, minu tõde. Me tahame tantsida, tunda end hästi, rääkida tõest ja anda inspiratsiooni muutusteks!
Sa mängid hammondi orel B3’el. Mis on hammondi oreli võlu ja kas oled kunagi mõelnud seda asendada?
Ma armastan hammondi orelit, olen seda lapsest saati mänginud. Minul ja hammondil – meil on armatuse-vihkamise suhe. Kui ma olen üksi, on see armastus, kui olen teisega, on see väga raske. Hammondi orel on väga vana instrument ja seda toodetakse täna tehnilises mõttes sarnaselt. Aga mul on uus armastus! Armastus, mis lükkab hammondi aeglaselt kõrvale – harpejji. Sellel on 16 keelt, see on puidust ning on kooslus kitarrist ja klaverist, kuid kitarri kõlaga. Südames tahan ma olla kitarrimängija! Olen ligi 30 aastat mänginud hammondi orelil – mitte, et ma sellest lahutada tahaks, aga ma loon teed uuele armastusele oma elus. Ma ei arvanud, et miski suudab mind rohkem muusikaga ühendada, kui orel seda tegi, kuid harpejji'd teeb seda samuti – täiesti erilisel viisil.
Kas hammond loob gospelit ka Funk Apostelis?
Funk Apostels ei ole gospli ansambel ja hammondi oreli kõla ei ole tingimata gospel. Tänu YouTube’ile teatakse seda lihtsalt gospelina. Aegu tagasi ei soovinud kiriku inimesed hammondi orelt üldse sinna, sest algselt on tegu rock’n’rolli pilliga, näiteks kasutasid seda biitlid, Rolling Stones. Fakt, et see on nüüd gospeliga seotud, on lahe. Nagu Billy Preston armastas teha, ma mõtlen talle tihti, või Sly and the Famlily Stone. Sly mängis orelit ja see oli lihtsalt funk! See oli funk ja soul – nii see ongi. Orel on soulilik instrument. Nii selles kui ka paljudes teistes bändides, loob see souli. Sõna otsese mõttes souli, see on kõige soulilikum asi!
Kas funk kestab?
Oo jaa! See kestab igal juhul ja see on tuleb tagasi ning suurelt! Tundub, et inimestele meeldib mängida funki.
Mis on trend, kas funk on trend või millised on trendid tänapäevases jazzis?
Tundub, et funk on trend! Inimesed tahavad olla funkyd!
Sa alustasid mängimist väga varajases nooruses ja oled jaganud lava teiste suurepäraste artistidega, võitnud Grammysid! Kuidas on see Sind muusikuna kujundanud?
See on hea küsimus, ma ei tea isegi! Aga ma olen õnnelik, et mul on olnud võimalus teha selliseid asju, mis on toonud mulle sellise tunnustuse. Ma ei tea, kuidas see mind on kujundanud, aga ma olen see, kes ma olen, tänu nendele asjadele. Tänu varajasele kirikukasvatusele, tänu päevadele ja kuudele keskkoolis, harjutamistundidele, varajasele karjäärile. Arvan, et kõik need asjad kujundasid minust selle inimese, kes praegu sinu ees istub. Ma ei tahaks midagi ühele või teisele eelistada, aga olen kindlasti õnnelik ja õnnistatud, et mul on olnud selline karjäär.
Kolm Grammyt võitsid Sa Snarky Puppy liikmena. Kirjelda palun oma rolle seal, mis tõid Sulle võidu?
Igal korral olin ma erinevas rollis. Esimest Grammyt võites, mängisin ma hammondi orelil. Ma andsin Lalahile (Lalah Hathaway toim.) soovituse laulu osas, mis andis talle võimaluse end avada ja teha seda, mida ta lõpus tegi – 3-häälset polüfooniat. See ei olnud tegelikult planeeritud ja me ei teadnud, kas ta teeb seda. Niisiis andsin ma soovituse, mis ei olnud laulu osa ja mis andis talle võimaluse täiustumiseks – see oli vau! Teisel ja kolmandal korral olin ma lihtsalt muusik. Esimene oli väga eriline, just selle protsessi tõttu.
Kui mitut instrumenti Sa veel mängid?
Viit. Ma mängin bassi, kitarri, klahvpille ja harpejji.
Mis inspireerib Sind looma nii geniaalset muusikat?
Elu inspireerib mind! Inspiratsioon jõuab minuni eri vormides – läbi filmide, olles väljas ja silmitsedes ümbritsevaid ehitisi. Ma ei saa öelda, et see tuleb ühest kohast. Nii kaua, kuni ma elan ja tahan mängida muusikat, olen õnnelik! Vestlused on samuti inspireerivad, väga inspireerivad. Sport on inspireeriv!
Milline sport?
Korvpall! Keegel samuti, aga esmajoones korvpall. Ma armastan korvpalli! Ma soovin olla keskkooli korvpallitreener. Ma jätan muusika ja teen seda.
Palun mitte kohe!
Mitte täna, võib-olla homme! (naerab).
Cory Henry & The Funk Apostels (USA)
21. aprillil Vabal Laval
Cory Henry – hammond-orel, klaver, vokaal
Nicholas Semrad – klahvpillid
Adam Agati – kitarr
Sharay Reed – bass
Taron Lockett – trummid
