Joonisfilm: kesine rahastamine animas on toonud vaikiva hääbumise

Joonisfilmi juhatuse liige Priit Pärn leiab, et tuleb olla valmis mustaks stsenaariumiks. Kui mustaks, näitab aeg.

Animatsiooni rahastus EFI-st ei ole viimase kümne aasta jooksul suurenenud, pigem vähenenud. 2008. aastal oli toetussumma 881 981, 2017. aastal 760 000 eurot. Rahastus kultuurkapitalist on kuuldavasti ka vähenenud. Kuidas Joonisfilm nende probleemidega hakkama saab?

Jah, selline olukord tõesti valitseb. Eesti filmi instituudi (EFI) loomist põhjendas kultuuriministeerium aastaid tagasi sellega, et Eesti filmikultuuri arendamiseks tuleb valdkonda rohkem raha suunata, mis oli EFI loomise eeltingimus. Praeguseks on selgunud, et EFI loomine ei ole toonud mingeid muudatusi. Viimase kümne aastaga on tarbijahinnad, töötasud ja muud kulud suurenenud, animavaldkonna rahastamine on jäänud samale tasemele. Loomulikult on see kaasa toonud Eesti pikaaegsete traditsioonidega animakultuuri vaikiva hääbumise. See, millega ei saanud hakkama nõukogude võim, kipub õnnestuma praegusel animatsiooni rahastamispoliitikal.