Kadunud 9. leegion, Rooma sõjamees, keldi ori ja rohkelt patriootilist soodat
Aasta jooksul on valminud juba teine film Rooma 9. leegionist, mille olevat 117 pKr šoti mägilased puruks löönud. Eelmine, veidi eurotrash’i meenutav „Tsentuurio” linastus meie kinodes möödunud oktoobrikuus. Nüüd on kinodes uus Hollywoodi film „Üheksanda leegioni kotkas”, mis tegeleb selle leegioni standardi metslaste käest äratoomisega.
Kahe peaaegu sama süžeega filmi väntamine sama ajalooepisoodi kohta ei saa olla juhus. Jutustus vapratest sõjameestest, kes kusagil impeeriumi ääremaadel ja piiride taga vaevu-vaevu maailmakorda koos hoiavad, on õhus. Juhuslik pole ka paralleel Rooma ajastuga. Nii siis kui ka praegu on sõduriteks väljadrillitud professionaalid.
„Üheksanda leegioni kotkas” jutustab nimele vastavast sõjaväelisest standardist, mis jäi leegionist koos ta sõjaväelise auga kuhugi Šotimaale ja noorest ohvitserist Marcus Aquilast (Channing Tatum), kes tahab selle kodumaale tagasi tuua taastamaks oma kadunud leegioni kuulunud isa au.
Võib ju olla, et Tatum on võluv näitleja, kel on vaatajaid hurmav aura. Kuid roll ise pole teab kui põnev – Marcus Aquila teeb sirgjooneliselt kangelasteo ja ongi kõik. Ei mingeid hingepiinu ega isegi armastuse valusid ja rõõme.
Rolli mõttes huvitavam tegelane on Aquila kaaslane, talle orjaks antud kohaliku pealiku poeg Esca, keda mängib veenval moel Jamie Bell. Tänu temale on see paar kuidagi kunstiliselt sisukas.
Kaks filmi Rooma leegionäridest annavad ainest geopoliitilisteks võrdlusteks. „Üheksanda leegioni kotka” lavastajaks on šoti mees Kevin Macdonald, kes näitab oma esiisasid primitiivsete ja kurjadena. „Tsentuurio” lavastajaks on britt Neill Marshall, aga tema hinnangud on märksa tasakaalukamad ja šotlaste eellaste piktide hõimule antakse ports moraalseid õigusi. Tuleb välja, et poliitilise templi lööb filmile mitte niivõrd režissöör kui stuudio. Ameerikas vändatud „Üheksanda leegioni kotkas” on rohkem kinni impeeriumi eest sõdijate õigustamises. Selles on rohkesti patriootilist soodat.
„Üheksanda leegioni kotkas” on silmanähtavalt hea pildiga, seda on võrratult osavalt monteeritud. Aga heade näitlejatööde rikkust siin pole. Lisaks eelnimetatutele veel vanameister Donald Sutherlandi peategelase onu osas ja ongi kõik.
Muuseas, Šotimaale kadunud 9. leegioni müüdiski on nõrku kohti. Paljud selle leegioni ohvitserid on leidnud annaalides äramärkimist ka pärast aastat 117. Äkki on „Üheksanda leegioni kotkas” just selline vale, mida õigustas ekskaitseminister Aaviksoo?
