Kähehäälne Joe Cocker näitas täit väge

Joe Cockeri jõudis Eesti ära oodata – maailmakuulus kärehäälne rütmibluusi laulja jõudis Tallinna küll 31 suve pärast oma triumfi biitlite-tõlgendusega "With A Little Help From My Friends" kuulsal Woodstocki festivalil, ent õnneks pole mees aastatele vaatamata oma vägevast häälest midagi kaotanud.

Cocker (56) haaras 6000 kiludena üksteise selga pressitud inimest kaheks tunniks end jälgima. Nagu hiljuti linnahalli laval valget bluusi pakkunud Gary Moore, ei kippunud ka ameerika rütmibluusi vanameister publikuga suhtlema. Pillas vaid tervituslause, tutvustas lõpus pillimehi ja õnnistas Eestit hüvastijätuks.

Tuli tumedas ülikonnas, ajas pintsaku pärast esimest lugu seljast ja püsis kontserdi lõpuni napil trajektooril – mikrofonistatiivist rambil veepudelini kesklaval trummide ees ja tagasi. Täht, kes ka iseendas püsides magnetiseerib end vaatama. Kaubamärgiks käre-õrna tämbri pihtimusilikkus, esituse siirus. Kuuldavasti oli see mõne jaoks isegi ehmatus, et kontserdil astus magamistubade hääl kahekõnesse korraga 6000 naabriga.

Cocker sisemisest põlemisest andis märku ta sõrmede liikumine, mis kord mängisid kaasa kord klahvpillide-, kord kitarrisoolodele, või siis tegid lihtsalt soolapuistamisliigutusi.

Ent erinevast Mooreist, andis Cocker võimaluse soolodega tiumfeerida ka pillimeestele (kitarrist, bassikitarrist, trummar, kaks klahvpillimängijat, kellest üks küttis publikut ka saksofonisoolodega). Oma soolokohad said ka kaks mulatitarist taustlauljannat, kes lisasid Cockeri neegritämbrile omakorda mustade muusika kõlavägevust.

Artistlikku saksofonimängijat jätkus laval kõikjale, kõigi pillimeeste kõrvale ja tausta laulnud siredate mulatitaride vahele tantsima. Ühe soolo ajaks valgustati saksofonimees üllatusena välja publiku seas vip-rõdul.

Pinge kasvas tõusujoones, kuni kontserdi keskpaiku küttis "Unchain My Heart" oma saksofonisoologa rahva ekstaasi. Järgnes üks Cockeri kuulsamaid ballaade "You Are So Beautiful". "With A Little Help From My

Friends" lisas lõpu eel orgastilise trummisoolo.

Hea meel oli mõnusa publiku üle ja selle üle, et Eestil oli välja käia Cockeri vääriline soojendusbänd Ultima Thule ja Tõnis Mägi näol.

Kuidas Joe Cocker laval mõjus?

Hanno Tomberg,

EPL peatoimetaja:

Hästi mõjus oli. Eriti see, et nii vana mees veel nii kõva häält suudab teha. Läksin kohale põnevusega, kas kontsert suudab neid ootusi üleval hoida, mis plaatidelt on jäänud. Suutis.

Oma liigutustega andis ta lauludele sisemist emotsionaalsust. Kuna Cockeri laulud kõnelevad enda eest, pole tal vaja publikuga muud sidet otsida. Tema lavalt lausutud "God bless you Estonia!" on suur asi.

Tervituspeol üllatas, et Cocker on lihtne ameeriklane, kel on samasugused mured nagu meilgi. Ta nimetas, et kui uus plaat on ilmunud, siis tuleb tal olla turneedel kuni 18 kuud järjest.

Tõnis Mägi, laulja:

Üle ootuste hea. Olin telekast kuulnud paari kontserti, kus ta polnud nii veenev. Võimsama mulje on jätnud vaid Tom Waits Stockholmis ja Sting, võib-olla Gary Brooker Rock Summeril.

Pillimehed olid väga head. Kõrghetke on raske öelda, paljud lood olid väga-väga: "Up Where We Belong", ja muidugi "You Are So Beautiful".

Enne Cockerit laval lõi küll hea tunne sisse. Tundub, et meil läks hästi. Cockeri bändivennad tulid pärast ja kiitsid kätt südamele pannes, et neil pole olnud kusagil nii head soojendusbändi.

Cocker meid ei kuulnud. Sain temaga paar sõna vestelda. Ütles, et keskendus etteasteks. Jube sümpaatne vend! Aga nagu ikka, need vuntsidega kräsupäised kongus ninadega mänedzherid, tulevad ja blokeerivad suhtlemise. Kahju, meil oleks omavahel olnud, millest rääkida. Kes teab, võib-olla koos midagi teha. Tundub, et mul on mingi hingesugulus selle vennaga.

Liivi Shein, EPL toimetaja:

Cockeriga on mul eriline suhe, intiimne, ma ütleks. Kontsert oli fantastiline, aga mul ei tekkinud ülevat tunnet sellest, et 6000 inimest palavas ruumis kiilutuna minuga samasugust reaktsiooni jagasid. Uskumatu, et nii närtsinud füüsise juures kogu häälematerjal ikka sama võimas on. Hea, et teda nägin, aga kaifin teda ikkagi temaga kahevahel olles.

Emil Rutiku, laulja:

Võimas. Vanahärra oli tasemel! Kõik need vanad hitid: "You Can Leave Your Hat On","With A Little Help ..."– üllatas, et Cockeri esitas loo ka nii varasest noorusest.

Kõik oli paigas, mitte üks asi ei häirinud. Kõva laeng neile, kes seda muusikat naudivad. Suurem show polnud siin tähtis. Ilus, puhas, siiras.

Meelis Kapstas