Jah, siin päikese all pole midagi uut. Mozartki kirjutas oma aariaid konkreetseid lauljaid silmas pidades ja oli omavaheline rivaalitsemine nii heliloojate kui ka muusikute hulgas.

••Mis teid motiveeris žüriis osalema?

Olen ise konkurssidega kokku puutunud ja neil osalenud. „Klassikatähe” ülesehitus on teistsugune. Seesama tele ja raadio kaasamine ja mitu vooru, ei puudu ka kontserdisaal. See äratas huvi ja mulle tundus, et see võib midagi head kaasa tuua.

••Omavahel võistlevad näiteks klarnetist, pianist, tšellist ja laulja. Mille järgi saame öelda, et tšellist oli konkreetses voorus tublim kui pianist?

Selles on mul mõningane kogemus juba olemas. Olen olnud ka eelvoorudes ja arvan, et eks muidugi žürii liikmetel on eri eelistusi ja rõhuasetusi. Minu jaoks on eelvoorud olnud meeldivad kogemused. Muidugi on väga raske tuua esile ühte külge, mis otsustab. Kindlasti hindame esi-

tust tervikuna, televisiooni tõttu on olulised ka pilk ja väljanägemine, samuti muusikaga suhestumine. Aga minu jaoks on kesksel kohal eneseteostamise jõud, kunstilise väljenduse tase.

••Milline oli eelvoorude tase?

Lühidalt öeldes väga hea. Ma ei tunne noorema põlvkonna muusikutest nii mõndagi ja oli meeldiv avastus, et palju andekaid inimesi võtab osa. Selles mõttes hoian pöialt kõigile, on tugevaid isiksusi.

••Olen aru saanud, et süvamuusika-skeene vanem põlvkond ei väärtusta eriti staariaspekti, kaubanduslikkust. Kuidas noored seda näevad?

Tegelikult pole sellele tähelepanu pööramises midagi uut. Eri aegadel on olnud rõhud erinevad. Meie praeguse aja elu juures on materialiseerumise tendents jõuliselt peale tungimas. Ma ei oska siin vastandada noori ja vanu.

Aga see on ehk moment, mis vanemat põlvkonda teeb ettevaatlikuks ja ilmselt õigusega. Ehk on vanasti pakendile vähem tähelepanu pööratud. Ma arvan, et pakendamise käigus ei tohi sisu kaduma minna, see on peamine.

••Kas osalevad noored ise võtavad seda loomulikult, igaühel on oma n-ö krutski ette näidata?

Jah, see oligi see, mis mulle meeldis. Ei olnud eelvoorudes sellist ülepingutatud olemist, et peab kõigile meeldima. Ma arvan, et kui isiksuse joon välja tuleb, on see kõige hinnatavam.

••Superstaarisaate hooaeg lõppeb üldjuhul paari poole kohaga lauljaga, ühe üsna ebaõnnestunud tähehakatisega ja üle paari hooaja ka ühe päris tegijaga. Millega lõppeb klassikatähe otsimine?

Ma arvan, et kui osalejad võtavad tervet üritust kui üht mängu ja võistlussituatsioon närvisüsteemi ei kahjusta, siis saab sealt endale edasiseks kaasa ainult head. On väga raske kõrvutada hiilgavat löökpilliesitust hiilgava tšelloesitusega ja siin astub mängu mäng ise, kus natuke ka juhus ja konkreetse esinemise õnnestumine mängivad oma rolli. Konkursi väärtus on avalikkuse tähelepanus endas.

••Kuidas žüriil on seni klappinud, kas hakkate Olav Ehala ja vahelduva liikmega teles tõsiselt vaidlema?

Veel ei tea. Aga teades tele mängureegleid, et aega on vähe, siis see seab piirid ka mõttevahetusele. Pigem saab olema tegemist oma kontsentreeritud arvamuse väljaütlemisega.

••Kas telekonkurss võiks juurde tuua noort süvamuusikapublikut?

Ma ei oleks nii julge ja arvaks, et konkursi peale kohe saali tullakse. Nii suur publik, nagu on televisioonil, ja veel sel kellaajal – selles mõttes on saade tänuväärt ettevõtmine, et nii paljude inimesteni see muusika jõuab. Telerist vaatamine ei asenda elamuse mõttes kontserdisaali. Aga miski peab selleni viima ja ma ei välista, et nii mõnigi võiks telest seda impulssi saada.„Klassikatähed”Esimene saade on eetris 17. märtsil kell 18.40 ETV-s.

Saatejuht on Marko Reikop, žürii püsiliikmed on Kalle Randalu ja Olav Ehala. Esimeses saates on žürii külalisliige Kadri Tali.

Osalevad:

Heigo Rosin, löökpillid

Marten Altrov, klarnet

Johan Randvere, klaver

Mihkel Kallip, trompet

Auli Lonks, klaver

Ksenia Kuchukova, laul

Märt Metsla, trompet

Marcel Johannes Kits, tšello