Lisaks õppejõutööle on Karin Paulus kirjutanud mitmeid arhitektuuri- ja disainiraamatud, nende hulgas esimese eesti lugejale kirjutatud disainiatlase “Tootedisain. Asjad minu elus”, Foto: Tiit Blaat

Kes üldse kujundavad Eesti praeguse arhitektuuri näo?

Seal on kolm osapoolt: kasutajad-tellijad, arendajad ja arhitektid. Teatud määral on omavalitsuste üldiste põhimõtete ja kohaliku poliitika kaudu esindatud ka riik, mis on paika pannud piirkonna arengusuunad, mida tohib ehitada ja mida mitte. Kindlasti on ühe maja ehitamine hästi komplitseeritud protsess, kus ei saa lähtuda oma suvast. Kui just ei ole tegemist üksiku taluga metsa sees.

Kellel on kõige rohkem mõjujõudu? Kas neil, kellel on oskused ja visioon, või neil, kel on rahakott?

Nii ei saa päris arutleda. Valimiste kaudu teostame kõik ju võimu. Valime kas omavalitsuste või riiklikul tasandil poliitikuid meie eest ühes või teises suunas tegutsema. Valimistega määratakse väga palju ära, nt kuhu tulevad teed, kuhu tuleks rajada koole-lasteaedu jne. Selle kõrval tegutsevad arendajad tulevaste klientide huvides, eeldades, et ühte või teise kohta tuleks rajada näiteks kortermajasid, ning püüdes soove ja unistusi täita. Juhuslikkust on siin üsna vähe.

Hea lugeja! Mida Sina Tallinna või teiste Eesti linnade juures muudaksid? Või millise keskkonda paremaks tegeva lahendusega või uue hoonega oma kodukohas Sa kõige enam rahul oled ja tahaksid tegijaid kiita. Saada oma mõtted aadressile kultuur@epl.ee või kirjuta veebikommentaar.

« Avalehele 2 Kommentaari