Karm ja võimas Obinitsa

Kui ootate laulupõimikuga laetud etnograafia-­aabitsat või absurdset tramburaid, siis ei ole „Obinitsa” teie pidu.

Neid olete ehk Setumaa teatrisuvedes ja Ain Mäeotsa lavastustes pisemal või rohkemal määral varem saanud. „Obinitsa” ei ole aga „Taarka 2” ega uus „Peko”, vaid astub kolmandana oma väärikat rada. Ei maksa ehmuda ka puhkpillihelide peale, üle võlli Kusturicast on asi maitsekal kaugusel.

Jah, see on Setu lugu, aga sama palju või veel rohkem meie kõigi, eestlaste lugu. „Obinitsa” näitab aega, mil setudest püüti eestlasi teha ja lõppeb hetkel, kui meist kõigist, hõimukeelest olenemata, hakati tegema kas laipu, pagulasi või kommunismi orje.