Kas selle suve päike on ohtlik?
Tartu observatooriumi vanemteadur Uno Veissman ütleb, et jaanipäevane päevitamine oli ja on ohtlik eelkõige päikese seisu tõttu. “Suvisel pööripäeval tõu-seb päike keskpäeval kõige kõr-gemale ning seetõttu nõrgeneb ultraviolettkiirgus atmosfääri läbides kõige vähem (muidugi selge ilma korral),” seletab teadlane. “See kehtib suurel määral ka enne ja pärast pööripäeva.”
UV-indeksi taset saab näha leheküljelt, kus see on iga päev kellaajaliselt ja suisa minuti täpsusega tuvastatav. Just tänavuaastase eriti selge ilmaga pööripäeva ümbruses oli UV-kiirgus kõige tugevam.
“Kuna tänavu oli jaanipäeva ümbrus selge ilmaga ja juuni enne seda olnud muidu vihmane, põletasid palju päevitajad end esimese hooga ära,” ütleb Pärnu sanatooriumi Tervis arst Mai Vaht, kes aastatel 1999–2000 uuris Pärnus päevitamise mõju inimeste immuunsüsteemile. “UV-kiirguse näitajad, mida pressis esitati, tundusid küll tavapärasest kõrgemad.”
Katsepäevitajate perifeerses veres mõõdeti pärast päevitamist lümfotsüütide klasse, et näha päevitamise mõju immuun-süsteemi pärssimisele. “Enamik katsetel osalenud päevitajaid ei põletanud end päikese käes ära, seega oli raske otsustada, kuidas päike nende immuunsüsteemile mõjus,” ütleb arst.
Päikesepõletusest haigeks
Vaht näeb päikesepõletuse ohtu lisaks nahakahjustustele selleski, et nõrgenenud immuun-süsteemiga inimene on nakkustele vastuvõtlikum. Pikemas perspektiivis võib päikesepõletus põhjustada kasvajate teket. Seega võib päikesepõletus immuunsüsteemi mitte tugevdada, nagu mõõdukas päevitamine, vaid just nõrgestada.
Mai Vaht peab mõistlikuks päevitada mõõdukalt ja lähtuvalt oma nahatüübist. “UV-doosi osas peaks olema ettevaatlik, kolmel keskpäevajärgsel tunnil võiks päikese käes olla ainult paarikümne minuti kaupa.”
Kui valgenahaliste nahatüü-bid jagatakse neljaks, siis ettevaatlikud peaksid olema heledanahaliste kahe esimese nahatüübi esindajad, kes pigem lähevad punaseks kui päevituvad.
Kui tugev on päikese UV-kiirguse indeks Eestis?
Inimesele ohtlikuks peetakse üle 8 ulatuvat UV-kiirguse indeksit, Tartu observatooriumi kodulehekülje infole tuginedes tõuseb UV-indeks keskpäeviti umbes 7,5-ni. Aga osoonikihi õhenemist, mistõttu päikesekiirgus on intensiivsem, ei seleta teadlased mitte saastatuse, vaid selgete ilmade ja päikese seisuga.
Heledama nahatüübiga jõuab UV-indeksi 7 juures liig-põletuseni 20 minutiga, tumedama nahatüübiga 30 minutiga. UV-indeksi 8 puhul on see aeg heledatel 17 ja tumedamanahalistel 25 minutit.
“Päikese ultraviolettkiirgus on kasvanud üpris vähesel määral ja selle suve olukorda ei pruugi tõesti pidada erakordseks,” ütleb observatooriumi vanemteadur Veissman. “Pigem tuleks rohkem arvestada liig-põletamise ohtlikkust.”
See tähendab, et ka kümme aastat tagasi võis endale pikalt päikese käes viibides saada punetuse, põletuse ja villid, kuid siis pidasime seda mööduvaks ja väljaparanevaks äparduseks.
Nüüd teame, et villideni põ-letamisest võib kuni paar-kümmend aastat hiljem tekkida nahavähk. “Mõne ägedama tervisekaitsja arvates sooritavad vanemad, kes lubavad oma lastel villideni päevitada, kuriteo,” ütleb teadlane. Muide, kui ilm on poolpilvine, ei tähenda see veel, et UV-kiirgus ei toimiks.
Osoonikihil pole häda midagi
Kogu maailmas on kahandanud osoonikihti õhku paisatud nn freoonid (klorofluorosüsinikud), mida levib näiteks prügimäele visatud külmikutest. “Eestis neid peaaegu ei pihku ja olukorda kujundavad kogu maailma heitmed,” ütleb teadlane. “Eesti kohal ei saa Antarktika oma sarnast osooniauku esineda.”
Ohtlikumaks peab teadlane randu, kus õhk on puhas ning natuke kiirgust kiirgab lisaks ka heledalt liivalt ja veelt.
