Kaspar Jancis: läksin merereisile ja siis äkki olid haiuimed ümberringi
Mõte oli kirjutada üks mereäärne lugu ja olen lapsena kõik suved Hiiumaal veetnud. See küla, kus mu suvekodu asub, on endine kaptenite küla. Seal on kõik põlisasukad, palju endisi laevakapteneid. Ja olen lapsepõlves näinud palju selliste vanaaegsete kuunarite pilte, mis reisivad igasugustes eksootilistes kohtades. Peale selle meeldis mulle lapsena ise mängulaevu teha. Mäletan, kuidas ehitasin mängulaeva ning panin sinna peale putukad, ujutasin seda ja käisin vaatamas, jälgisin nende tegevust, saamata aru, mida ma putukatele tegin. Mõtlesin, et see on hea algus: peategelane, poiss Morten teeb mängulaeva ja kogub sinna putukaid. Ning sealt ei ole enam kaugel, et ta satub ise sinna laevale. Siis viisin selle nostalgilise kapteni unistuse samamoodi sinna juttu sisse. Tõin kapteni, isa, keda ei ole kunagi kodus, aga kes on sellegi poolest väga oodatud.