Olümpiavõitja Jevgeni Dementjev on üks neist, kellega Kokk suusavõistlustel lävib. Juuniorieas sai koos samadel võistlustel käidud.

Lapsepõlves seitse aastat Tartus tennisetrennis käinud Kokk sattus suusatama justkui juhuslikult. Tennises ei suutnud ta võistlustel midagi mainimisväärset korda saata. 12-aastaselt luges ta pärast Lillehammeri olümpiat ajalehest kuulutust, et suusatreener Jaanus Teppan ootab noori huvilisi Vooremaale suusatama. “Buss korjab huvilised peale Vanemuise teatri parklast,” seisis kuulutuses. Kuna Kokka huvitas murdmaasuusatamine juba alates Galgary olümpiast, otsustas ta proovida. “Olin kaks päeva tagasi oma suusad puruks sõitnud, seepärast läksin esimesel korral sõbralt laenatud paariga,” muigas Kokk.

##Treenis üle

Järgnes tuntud murdmaamehe Teppani kutse päris suusatrenni tulla. Sellega oli Kokk kohe nõus. Edasipääs Eesti noortekoondisse polnud kõige raskem. 2002. aasta juunioride MM-ile sõitis Kokk juba suurte lootustega. Kui Aivar Rehemaa tuli klassikasõidus maailmameistriks, siis Kokk katkestas. Ning kuigi ta sõitis end hiljem vabatehnika distantsil 20 sekka, oli noormees rahulolematu. “Ma ise arvasin, et sõidan ikka esimese kuue hulka,” ütles ta.

Uljaspäise noorukina asus Kokk end treeningul piitsutama. Kogenematu treenijana harjutas ta üle ja vajus sügavale auku. 2003. aastaks langes ta välja kõigist suusaliidu toetusega meeskondadest. Üksi harjutades pidas Kokk nõu ja koostas treeningplaane Jaanus Teppaniga. Mõnikord harva, kui sõit välja tuli, vedasid alt muud asjaolud. “Näiteks Skandinaavia karika etapil, kus ma enne lõppu liidritegrupis olin ja siis suusaside koos kruvidega lahti tuli,” meenutas ta.

Koka päästjaks sai 2005. aasta Otepää maailmakarika klassikaetapp. Südi sõiduga võitles ta end seal kõigi suureks üllatuseks 16. kohale. See tähendas täiskasvanute koondisse pääsemist ja peatreener Mati Alaveri hoole alla sattumist. Samuti pääsemist suvel Norrasse esimese lume laagrisse ja talvel mäestikulaagritesse.

Kui varem sai ta maailmakuulsalt Fischeri suusafirmalt hooaja peale kaks paari suuski, siis kevadel allkirjastas Kokk lepingu Madshusi suusafirmaga, mille tooteid toob Eestisse Allar Levandi. Selle kohaselt saab eestlane nii palju suuski, kui soovib. Pärast proovimist võib ta sobimatud paarid tagasi tehasesse saata. Täna on Kokal 35 paari maailmaklassi suuski.

Põhjas olnuna teab Kokk imehästi, et suurte koormustega harjutavate Andrus Veerpalu ja Jaak Mae treeningprogramm ei pruugi talle sobida. “Kui tunnen ennast hommikuse treeningu järel väsinuna, siis ütlen Matile (Alaverile – toim), et ei taha õhtust harjutust kaasa teha. Selle asemel jooksen kergelt tund aega,” ütles sel hooajal elu suurima treeningkilometraaži kogunud Kokk. “Oskan oma sisetunnet kuulata, sest olen ületreenituse piiri kogenud.”

Koka hapnikutarbimisvõime on kõrge ja süda tugev. Pigem peab ta jälgima, et raskete treeningutega lihaskonda üle ei koormaks. “Ma ei ole seda tüüpi mees, kes võib igal nädalavahetusel võistelda,” ütles Kokk.

Uskumatu avaldus, kui arvestada, et Koka suusasõbrast isal oli kunagi Tartu Tammelinnas kasvavat Kasparit raske õhtuti õuest koju saada, sest energilisel lapsel oli õues veel palju asju ajada.

Nüüd istuvad Kaspar ja tema isa sageli koos teleri ees ja vaatavad suurte huvilistena jalgpalli. See on ala, milles Kokk veel hiljuti koos sõpradega Tartu linna meistrivõistlustel kolmandaks tuli.

Kokk elab jalgpallis südamega kaasa Inglismaale, meenutades kurbusega viimase EM-turniiri veerandfinaali, kus lemmikmeeskonnalt võeti mängus Portugali vastu reeglitepärane värav ning inglased langesid välja. “Ma ei saanud siis pool ööd magada,” ütles ta.

Seik, et loosiratas Inglismaa tulevases EM-valikstüklis Eestile vastaseks tõi, tegi Koka meeleolu eriti heaks. Nii saab lemmikmeeskonda kindlasti oma silmaga näha. Enne üritab ta minna inglasi vaatama suvel Saksamaal toimuvale MM-ile. “Kui nende mängule piletit õnnestub saada,” nentis ta.

Kummaline, kuid jalgpallist lugu pidaval Kokal on kodulinnas tuttavaid pigem korvpallurite seas: Asko Paade, Indrek Visnapuu, Tanel Tein ja Tarmo Kikerpill. Kuigi viimane elab ja mängib praegu Poolas, suhtlevad mehed tihedalt MSN-is.

Koka pruutki on Tartu tüdruk, sõudeliidu juhi ja suurärimehe Rein Kilgi tütar Annaliis, kellega on läbi käidud viimased viis aastat. Tema oli ka esimene, kes sai Kokka ilusa olümpiasõidu eest telefonitsi tänada. Kaspar kinkis pruudile jõuludeks suusavarustuse, kuid Annaliis pole seni suusarajale jõudnud. “Ta on rohkem tugitoolisportlane,” tõdes peigmees.

Kas pruudi isa pole sõudma kutsunud? “Korra sai proovitud üheaerulist neljapaati, väga vinge oli,” meenutas Kokk. “See on ikka kõva õppimine, kuidas aeru õigesti keerata.”

Inglise keele kallakuga Miina Härma gümnaasiumi lõpetanud Kokal on pooleli Tartu ülikooli juuraõpingud. Kolmandal kursusel õppiva noormehe sõnul oli tal ülikooli astudes kaks valikut: ajalugu või õigusteadus. “Reaalained pole mulle kunagi istunud,” ütles ta.

Suusatajana nimetab Kokk enda lemmikalaks vabastiili, olgugi et klassikas oleks kergem läbi lüüa. Eesmärkide sõnastamisel on ta konkreetne: “Miks mitte aasta pärast esikümnesse jõuda? Esimese kuue hulka pääsemine on muidugi hullumaja. Kuid minu olümpia peaks tulema alles nelja aasta pärast, siis, kui ma olen 27-aastane.”

Teised temast

Jaanus Teppan, treener

Kaspar on väga tõsine töömees. Pigem on ta selline tegelane, kellel tuleb lausa kätt ees hoida, et ta endale trenniga liiga ei teeks. Paar aastat tagasi treenis ta nii kõvasti, et kukkus isegi suusaliidu järelkasvu koondisest välja. Oli kerge ületreening ja ühtegi korralikku starti tollel hooajal välja ei tulnudki. Läbimurre tuli alles eelmisel aastal. Praeguseni on ta olnud õnneks üsna stabiilne. Oli küll üks aasta, kus areng tundus seiskuvat, aga siis arutasime asja ja muutsime pisut treeningut. Nüüd oskab ta ennast juba ise väga hästi jälgida.

Ta on küll üsna väikest kasvu, kuid ega see suur kasv näiteks mägedes sõites alati kasuks tulegi. Klassikalist stiili sõites on sammu pikkusega muidugi pisut probleeme, kuid Itaalia suusalegend Maurilio de Zolt sõitis täiesti ebaloomulikult lühikeste sammudega, olles ikka teistega võrdne.

Kõige rohkem määrab ikkagi inimese mootor ja tehtud töö. Ta on iseloomult väga optimistlik ja kohati lausa põleb. Nüüdseks on tal tekkinud ka piisavalt enesekindlust, mida saab vajalikku kohta suunata. Nüüd on aeg muutuda stabiilseks, sõita pidevalt esikahekümnesse ja teha plaane edasisteks suurvõistlusteks.

Gennadi Kinko, kehalise kasvatuse õpetaja Miina Härma gümnaasiumist

Kaspar oli koolis läbi ja lõhki spordipoiss, kes tegi kõik oma arvestuslikud nõudmised väga hästi. Talle istus ka jooksmine hästi, kuid suusatamine jäi juba varakult külge. Ma ei saa öelda, et Kaspar oleks olnud üliandekas, kuid ega tal asjad raskelt ka ei tulnud. Aga pigem tuleks teda siiski suureks töörügajaks nimetada. Kõiki oma ettevõtmisi tegi ta väga suure tõsidusega. Tema suur hobi oli jalgpall ja sellega ta tegeleb vist siiani. Ta oli küllaltki keevavereline, aga sportlasel on seda vahel vaja. Kasparist paistis kohe välja, et sport, eriti suusatamine on tal väga hinges. Ta läks küll ülikooli õppima, aga suusatamist ei jätnud.

Kasparis on just parasjagu sellist viha ja hirmsat tahtejõudu, mis aitaks võistlustel endale parem positsioon võidelda ja teistest ette rebida. Ta on üllatavalt lühikese ajaga väga palju arenenud.

Tanel Tein, sõber

Ma ei mäletagi, kuidas Kaspariga tuttavaks sain. Tõenäoliselt oli see kuskil platsil jalgpalli mängides. Käisime kunagi kõvasti tenniseväljakutel, seal oli ta pidev toksija. Tal on sõprusringkonnas mõneti naljakal kombel vist päris palju korvpallureid, aga teisalt võiks küsida, milliselt alalt tal sõpru ei oleks. Ta tegeleb ju väga mitme spordialaga.

Kaspar on üsna andekas sell. Ta jätab rahuliku ja vaoshoitud mulje. Uisapäisa tegutseja ta ei ole. Tal paistavad suusatamise suhtes üsna suured plaanid olevat. Ma kohtasin teda kunagi lennujaamas, see oli tema jaoks vist üsna raske hooaeg olnud, tulemused polnud just kõige paremad. Kuid tema jutust oli aru saada, et ta tegeleb lahenduste otsimisega ega kavatse asja ripakile jätta. Tema viimast sõitu vaadates tuleb kohe rõõm peale. Harva näeb, et keegi endast nii viimase mängu paneb ja sellist tahtmist välja näitab.

Risto Pintmann, sõber

Esimese hooga oskan öelda vaid seda, et Kaspar on selline sõber, kes võib olla kas või olümpiavõitja ja kullaga üle kaetud, aga jääb ikka samasuguseks sõbraks. Ta on rahulik tegelane ja tühja hüppama ei hakka. Väga abivalmis inimene. Võib-olla õnnestub tal tavalises elus nii tasakaalukas olla just sellepärast, et ta paneb sportides endast kõik välja. Ta on omamoodi täiuslikkuse poole pürgija. Me tegeleme üsna erinevate spordialadega, aga ta uurib pidevalt minu treeningmeetodite kohta. Kui vähegi saame, anname teineteisele nõu ja abi ning vahetame kogemusi. Kaspar on muidugi loomult andekas ega pea väga palju vaeva nägema. Kui sellele lisada veel tema sajaprotsendiline tahtejõud, siis võib tal päris hästi minna. Ta alustas küll tennisemängijana, kuid seal ei saanud ta ennast päris hästi käima. Hea, et ta on oma ala leidnud. Riho Laurisaar