Kausitäis tõrvast ja tihket erootikat
Jan Kausi värske jutustus „Tõrv” on erootiline arenguromaan, õigupoolest siiski arengujutustus, kui autori enda žanrimääratlust usaldada. Baudelaire’ilik lainetus ja häving on tunnetatav terve jutustuse vältel. Keeldude ületamine avab ukse erootika igavesse luule varasalve: „Aga maailm paiskas mõnikord mõnes unenäos ukse pärani valla, astus oma laiade puusadega sisse ning istus mulle peale, nõtkutades mu peal oma metsikut tagumikku, mis vetrus nagu džemm, ja mina muutusin unenäos sama metsikuks, ma pigistasin maailma tumedaid tuharaid, käperdasin kleepuvat läbinähtamatust, mispeale ta mulle näkku sülitas, mu näpud vajusid tuharatesse nagu mulda, maailm hingeldas ja ta suust lendas midagi hämarat, ma ei saanudki aru, kas see oli veri.” („Tõrv”, lk 44)
