Enne Elizabeth II visiiti ajasime ühel õhtul lehte tehes sõnaraamatute ja arvuti kaudu jälgi, kuidas peaks eesti keeles nimetama kuninganna seitset väikest koera, kes inglise keeles kannavad nime Welsh Corgi. Internetist leiab mitut masti koeratõugude loetelusid, millest paraku ükski ei ärata usaldust. Kirjutasimegi siis inglispäraselt corgi’dest. Tagantjärele selgus, et võimalik olnuks ka eestipärane variant – Walesi korgi. Seda öeldi keelenõutelefonilt, kust õhtusel lehetegemisajal kahjuks küsimustele vastust ei saa.
Koerad ja linnud – öö ja päev
Samal ajal kui koeratõugudes on raske selgust saada, vaidlevad linnuhuvilised oma listis peenemate nüansside üle – kuidas peaks linnunimetusi käänama. Seejuures saavad nad viidata eesti keele sõnaraamatule, kus on kirjas, et õige oleks: siniraag-siniraa, täpikhuik-täpikhuigu. Kuigi igaühele säärane käänamine ei meeldi, on ometi kokku lepitud, millest lähtutakse.
Eesti ornitoloogial ja selle sõnavaral on auväärne ajalugu, nimetuste korrastamise eeltöid alustas 1918. a EÜS. Linnunimetuste komisjon käib praegugi aastas seitse-kaheksa korda koos. Põhjust kokku tulla jätkub edaspidigi, sest eestikeelseid nimetusi on seni omistatud umbes 40 protsendile maailma linnuliikidest. Kasu ei ole ju lihtsalt kaunikõlalistest tõlgetest, vaid nimetused ja liigid peavad olema omavahel loogiliselt seotud ja sugulusastmed näha. Aga asjaga tegeldakse. Komisjoni sekretär Eerik Leibak ütleb: “Kui muutuksime lihtsalt tõlkekomisjoniks, siis võiks selle töö rahumeeli usaldada paariks kuuks mõnele inglise filoloogile – ainult et tulemusega poleks rahul ei nimede tavakasutajad ega ka teadlased.”
Nõnda ongi koerte ja lindude käsi käinud erinevalt. Õigupoolest pole asi ainult koertes. Valdkondi, mille sõnavarast on raske asjakohase abita midagi teada, on palju. Need ootavad internetis omaette keelevärava kaudu kättesaadavaks tegemist – kas või osalisel, täiendataval kujul. Keeleinstituudi töötajaid ei saa tööga ära tappa, vaja on uusi töökohti ja muidugi raha. Õnneks kirjutas haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Priit Simson 1. novembri lehes, et keele-eelarve on virelemisest kaugel: eesti keele arengu strateegia ülesannete täitmiseks ettenähtud summasid suurendatakse 2,8 miljonilt 9,135 miljoni kroonini. Loodetavasti jätkub sealt oma osa ka interneti keelevärava loomiseks. Seda ei vaja üksnes lehetegijad, vaid kõik, kes tahavad kasutada võimalusterohket emakeelt.
