Kes oleks eestlaste ürgema ja ürgisa? Koit ja Hämarik? Kalev ja Linda?
Andres, koopiakirjanik: Kalev ja Linda ju ikka.... Vaevalt et Kalevipoeg oma litsaka ülemerenaabriga... Või kui saartele mõelda, siis peaks seda hullu ürgemalikku Piretit meenutama, kes oma kalli Tõllu hauda pani.
Mulle tundub, et mütoloogias on naistel siiski alati kandvam roll olnud. Kas või kive kandvam. Oh, ja sa võid alati ka Vargamäe kangelastele mõelda. Aga kui mütoloogia kõrvale jätta, siis hakkab kõik ikka Lennart Merist ja edasi.... ma ei teagi Ingrid Rüütel? Hm, vaevalt. Kuigi see oleks päris lõbus paar ette kujutada.
Erik, disainer: Tiina Mägi ja Lennart Meri, Linda ja Kalev jne. Jada võiks ka jätkata.
Meelis, trummar: Ingrid ja Arnold muidugi.
Hede, direktor: Täna elavatest? Olulise mehena praeguse Eesti ja praeguse rahva kujunemisel torkab Lennart Meri esimesena pähe. Naistega on keerulisem. Ehk keegi kultuuri valdkonnast?
Tiina Mägi on ürgemalik, aga pigem Tallinna-keskne. Signe Kivi, Doris Kareva, Viivi Luik, Anne Erm, Tiina Lokk ja Marju Lauristin tulevad miskipärast meelde – aga nad keegi pole nagu kogu rahva kujunemisloos eriliselt esile tulevat rolli mänginud.
Ju siis olulisus ja tuntus ei pruugi koos käia. Võta kas või Reet Linna või Anu Saagim – raudselt maru tuntud.
Ajaloost otsides on muidugi kliseesid veelgi rohkem: Koidula, Kreutzwald, Tammsaare.
Mari, õpilane: Ave Nahkur – kui eesti talumentaliteedi ja siira matsluse propageerija.
Raimo Kägu – kui kõige jõrmim mees. Ta teeniks tiitli tegelikult paremini välja, kui tal ka mõned väiksed järglased oleksid. Ilmselt peab Krissuke veel pingutama... Tegelt nad võiksid endale mõned murjamid lapsendada.
Toomas, kirjanik: Meie ürgisane on häbelik macho Jaan ja emane loomulikult Kati Toots. Või siis mina ja Anu Saagim. Nudistide liidu esimees Olev Meremaa, ma arvan, võiks ka olla.
Evelyn, kunstnik: No minu jaoks võiks too ürgisa olla näiteks Vigala Sass ja naine Lydia Koidula. Aga kui sa räägid tuntuimast eesti mehest, siis ehk Mati Talvik, Urmas Ott ning naistest Anne Veski, Reet Linna. Selle Koidu ja Hämarikuga ning Tristani ja Isoldega ma küll miskit peale hakata ei oskaks.
Allan, muusik: Mina kui Kalevi poeg pakuksin kandidaatideks ikka Kalevit ja Lindat.
Laura, ema: Ingrid ja Arnold? Tõll ja Piret?
Monica, suhtekorraldaja: Kuidagi tekivad ikka Arnold ja Ingrid ürgisa-ürgema rollis silme ette. Koiduks ja Hämarikuks tahaks kangesti pakkuda hommikusi äratajaid, Kivisaart ja Puna, aga sooliste parameetrite järgi nad justkui ei kvalifitseeru. Väga oluline eesti mees on minu silmis Fred Jüssi – aga ilmselt pole ta kuigi tuntud. Tuntuim eesti naine – Carmen Kass? Annely Peebo?
Ants, folkmuusik: Isiklikult ja meie alalt võiks minu jaoks noid kohti täita Raivo ja Krista Sildoja. Igas mõttes – kuis nad seal Pärnumaal toimetavad, Tallinnas ja üle Eesti loenguid peavad, mismoodi ja mis tööd kodus teevad, kuis last kasvatavad. Nemad veavadki noorte pärimusmuusikalaagrit “Eesti etno”, kus toimub lugude õppimine kuulmise järgi. Aga kui mõtled, et paar vaid hetkeks kokku saab, aga jääb igavesti teineteise poole tõmbuma.... Üks näiteks Brüsselis ja teine Tallinnas? Londonis ja Pärnus? Helsingis ja Tallinnas? Riias ja Tartus? Või Tallinnas ja Tartus? Kuule – Ilves ja Lambot! Kõik olemas – Viljandimaa ja Euroopa, kodu- ja väliseestlus. Ainuke häda – valimismaiguliseks kipub.
Kristi, ärinaine: Kas meie kaasaegne või ükskõik mis ajastust? Ja kas paar või lihtsalt olulised tüübid? Kui ükskõik mis ajastust, siis ei suuda olla originaalne ja pakun Koidula-Kreutzwaldi. Kui tänapäevast, siis Arnoldi-Ingridi. Või kui üritada veidi kelmikam olla, siis Kristiina Ojuland ja Raimo Kägu. Võimu ja raha tore kooslus. Siin ainult probleem selles, et Kristiina pole ema.
Annika, ametnik: Edgar ja Vilja, Kati ja Jaan, Lennart ja Helle, Indrek ja Ülle.
Indrek, väliseestlane: No meie siseriigi Kalevite kangem poega oleks ehk Edgar Savisaar. Ei saa tast mitte kuidagi üle ega ümber. Ta on olnud vabastaja ja orjastaja, päike ja sitahunnik, mõisavalitseja ja salalindistaja, linnapea ja kassatühjendaja, minister ja võitalongide vägilane, alfa ja oomega.
Lendas tüki lõuna poole, /Teise tüki tõusu poole, /Sõitis üle Soome mere, /Liugles üle Lääne mere, /Veeres üle Viru mere, /Kuni õnne kohendusel, /Jumalikul juhatusel/ Kotkas kõrge kalju peale /Viskas mehe Viru randa. /Meie maale tulnud meesi /Riiki kohe rajatanud, /Laia valda asutanud, /Kena koja ehitanud, /Kust ta vägev-volil käsi/
Laia valda valitsemas. (“Kalevipoeg”, esimene peatükk)
Naistega on vähe raskem (nagu alati). Kes meil siis sünniks rollimolliks?
Vahepeal promoti siin Carmen Kassi kui Eesti Nokiat, aga tema täht on kustunud. Isegi male ei aidanud. Tuleb tal õppust võtta Paris Hiltonilt ning natuke rohkem avalikku alastust ja seksiskandaale, küll siis kroonikapeerud kahel otsal lausa löövad lõkendama... Ma ei tea, las esiema üle otsustavad naised ise...
Jaan, lihtne mees ja bussijuht: No ikka selline mees nagu Arnold Rüütel. Väärikas ja vanem. Ega ta naisel ka viga ole. Kenad pikad juuksed ja puha. Meil siin naabruses elab üks kena noor naine mehe ja nelja lapsega, tema võiks küll selline ürgema olla. Kena noor pere.
Robert, mees: Kurat, nad peavad ikka sobima ka vanuseliselt. Kui pakuks Ivo Linna ja Ita Everi, siis oleks see minu fantaasia kohaselt väga kole mõte. Beatrice ja Eimel Kaljulaid!
Willem, kujundaja: Peaks võtma siis Tasuja aegadest kedagi, Kalev ja Kalevipoeg oleksid liiga müütilised. Pigem ikkagi selline Lembitu või mõni muu tegelane. Linda oleks ka liiga lihtne, et siis pakuks pigem Lydia Koidulat kui vaimueliidi ema.
Kaljo, vana inimene: Need neli eesti kuningat, kes võitlesid ristirüütlite vastu. Nendest võiks üks olla. Või siis Lembitu. Mahtra sõja ülestõusu juht sobiks ka.
Uuemast ajast võtaks selle Kuperjanovi, aga see on venelane, see vist ei kõlba. See mees, kes Narva all Vabadussõja ajal rinde seisma pani. Ikka Vabadussõjast peaks keegi olema. Under võiks olla uuema aja daamidest, lihtsalt selle pärast, et ta oli daam. Koidula oli isamaa eest võitleja.
Elo, ema: Ukuaru Minna võiks olla ürgema. Põhimõtteliselt annab Eestis iga naine ürgema mõõdu välja. Aga ürgisa elujõuline tüüp Eestis pigem puudub. Kirjandusest on Pearu küll eesti mehe arhetüüp. Selline mees ja isa, kes loodab, et ikka talu edasi läheks, et sitta sest õnnest, lambasihvrist ja lastest, üht naist ta armastas ja see oli kah naabrimehe oma.
Mart, tulevane isa: Helen Eelrand, kes kolmandat last ootab, on ilmselgelt ürgema. Ürgisaga on raskem, neid pole ju kusagilt võtta. Mõni selline nagu Kaido Kama, kes elab metsas ja kellel on palju lapsi ning ta kasvatab neid kõiki ise. Ja lastel ongi sellised maalähedased nimed.
Tiina, ema: Ürgema – Liis Tappo, isa mmm Indrek Pertelson? Ürgema võib olla veel Ellen Niit? Viiu Härm tundub ka ürgemana.
Uno, vana inimene: Üks õige maamees, selline talumees, kellel on õigel ajal põld küntud ja hein tehtud, kes palju ei joo, hoiab naist ja kodu. Tõmbab lipu vardasse tähtpäevadel ja mängib kannelt.
Tanel, kaitseliitlane: Elavatest Tauno Kangro ja Signe Kivi. Surnutest Kalevipoeg ikka ja Piret, Tõllu naine. Kurat, ma ei tea, minu arust on eesti mees siuke juhm ja jõuline, täpselt nagu eespool mainit persoonid, ja et naise õlule jääb siis kogu see muu krempel.
Kati, rändaja: See tiitel võiks lastekandmise ja laulmisega seotud olla. Mari nimi ei sobiks, sest see oleks kristlik ja poleks ürgeestlusega seotud. Linda oleks liiga lihtne nimi, pigem Leelo ja laulmine.
Mees võiks olla Mats ja seotud kuidagi metsa ning alepõletamisega. Į la kõik metsad ahju või muud sellist. Kalev oleks nimena liiga lihtne. Aga esiisa Mats, kes alepõletamisega tegeleb, oleks ju küüniline?
Jaaniöö uued kuumad paarid
Küsitlesin selle nädala alguses 150 inimest ühesisulisel teemal: teen siin pisut toredat ajakirjandustööd seoses läheneva jaanipäevaga. Sellest lähtuv küsimus: kes võiksid olla eesti ürgema ja ürgisa? Ehk tuntuim (pro olulisim) eesti naine ja tuntuim eesti mees? Meie Koit ja Hämarik? Tristan ja Isolde?
Arvati et “postmodernistlik maailmapilt on sedavõrd segmenteerunud ja fragmenteerunud, et ühiseid kangelasi enam pole”. Seda kummalisem oli avastada, et minu elumaailmas tabatud inimesid jõudsid kogu aeg ikka ühe ja sellesamani – rahvuseeposeni.
Kalev ja Linda või Tõll ja Piret rokkisid täiega. Millegipärast ei nähta meie arhetüüpse naise ja mehena mitte õhkõrna armastajapaari või lugupeetud seltskonnategelasi, vaid ikka tüüakaid hiidusid, kelle kulul pisut nalja visata.
Ema on, isa pole
Miks mitte ka riigi esipaar, president Arnold ja proua Ingrid Rüütel, kelle arhetüüpsus sobib rahvusliku ürgisa ja -ema kujutlusse nagu valatud: regilaulu laulev ema, lapselapsed põllesabas ja vöö vööl, ning hallilokiline isa, kes adra taga nii kärmelt enam ei astu kui vanadel aegadel.
See-eest on järjest huvipakkuvam, et hulk naisi ja mehi leidis, et eesti emad kannavad ürgema rolli välja küll, aga isaga on veel raskusi. Et ei teagi, kes seda rolli täitma peaks.
Eriti ilus tundub jaaniöises kontekstis rahvusliku arhetüübina välja pakutud Kati Tootsi ja Jaan Tootsi kirelugu. Jõuline mees ja õrn tütarlaps, kes kohtuvad üksnes harvadeks hetkedeks aastas, et päikest käest kätte ulatada.
Tore on ka uus ja kosmopoliitsem paar – Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves. Koduses Eestimaa talus toimetav noor ema, kes küpsetab leiba ja ootab meest Brüsselist europarlamendist koju.
Tekib ehk küsimus, et milleks selliste ürgsete emade ja isade otsingud Aga sellepärast, et puuduliku iibega Eestis valgetel öödel suvise pööripäeva tegelik tähendus viljakusriituse päevana meelest ära ei läheks.
Piret Tali
