Korra vaatasin peale ka sildile „omaette olemise aeg” ja ohkasin. Seda on olnud ülearugi. Foto: Karoliina Vasli

Üleeile taasavati osa muuseume. Distantsjalutuskäike on viimastel kuudel tehtud rohkem kui küll, mistap kasutasimegi sõbrannaga võimalust ja seadsime samal õhtul oma sammud muuseumi. Valik langes Vabamule.

Mäletan, et kord Venemaal Astrahanis seigeldes sattusin loodusloomuuseumisse. Jalga panemiseks anti sinised kilesussid, kuna ühes kohas lasi katus läbi ja keset saali olid lombid. See on peaaegu võrreldav praegusega. Nüüd anti kätte panemiseks kilekindad, et audiogiidi kasutamisel oleks koroonaajastule omane ohutus ikka tagatud. Loomulikult olid mitmes kohas ka desovahendid käte puhastamiseks.

Oma käigu ajal olime ainukesed külastajad. Usun, et ka teistes muuseumides ei teki nn pikivahe hoidmisega probleeme. Mõne väikese erandiga oli valdav osa püsiekspositsioone avatud. Ent kõige olulisem oligi elamus iseenesest. Olen ennegi Vabamus käinud, teadsin, mida oodata. Mõistan, et praegu on internetis võimalik väisata ka maailmakuulsaid muuseume, aga see pole ikkagi see.
Valdav osa püsiekspositsioone Vabamus olid avatud. Ent kõige olulisem oli elamus ise.
Foto: Karoliina Vasli

Esimene kultuuriamps


Kui oled kord juba Louvre’is füüsiliselt kohal käinud, siis hiireklõpsudega ekraanil sealsetes saalides orienteerumine vaimu ei erguta. Pealegi oleme viimastel kuudel olnud niivõrd virtuaalmaailma aheldatud, et see on väsitav. Reaalne elamus on see, mis loeb. Muuseumid on esimene kultuuriamps. Loodetavasti avaneb suvel võimalus külastada teatrite vabaõhuetendusi ja filme taas suurelt kinoekraanilt vaadata.

Oleme viimastel kuudel olnud niivõrd virtuaalmaailma aheldatud, et see on väsitav. Reaalne elamus on see, mis loeb.

Mis Vabamusse puutub, siis seal on ka mõtlemapanev osalusnäitus „Minu vabadus eriolukorras”. Väike vihje: seal saab näha retrostiilis tualettpaberirulle. Ent osalusest: teenindaja andis mõned kleepsud, mille sai lisada seinal oleva küsimuse „Millest tundsid eriolukorras enim puudust?” juures olevatele vastusevariantidele. Mina valisin kultuuriüritused, reisimise väljaspool kodumaad ja sõpradega koosviibimise. Korra vaatasin peale ka sildile „omaette olemise aeg” ja ohkasin. Seda on olnud ülearugi. See näitabki, kuidas on eriolukord meid kõiki eri aspektidest puudutanud. Näiteks suurpere ema või meditsiinivaldkonna eesliinitöötaja igatseb ilmselt väga palju just seda omaette olemise aega.