Kinnine hiina laegas

Wayne Wangi “Hiina laegas” eksleb aasia tõusvate tiigrite filmikunsti ja Hollywoodi slaagrite vahemail. Algkaadrites võetakse Hongkongis vastu viimast uut aastat brittide koloniaalvalduses ning kuninganna saadikud astuvad laevale, et ennatlikult kuulutada lõppenuks 156-aastane koloniaalokupatsioon. Vahetult enne filmi lõputiitreid sõidavadki Hongkongi mundrites Hiina sõjamehed. Wang on kujutanud Hongkongi poole aasta jooksul aastavahetusest kuni võimuvahetuseni, andes portree kodumaast erinevate tegevusliinide ja tegelaste kaudu.

Briti ajakirjanik John (Jeremy Irons) on tegelenud Hongkongi elu kajastamisega üle kümne aasta. Ta põeb leukeemiat ning elada on jäänud kõigest loetud kuus kuud ehk filmis käsitletav ajavahemik.

Johni hinge ja keha närib armastus hiina kaunitari Viviani (Gong Li) vastu. Liialt pingutatud traagikaküllane armudraama kerkib filmis ikka ja jälle esile, kuid jääb segaseks kuni lõpuni.

Värvikam ja põnevam on tegevustik Hongkongi tänavail, kus John üritab veel viimseid hetki kujutada linna, mis hiljem võtab tema elu. Kusagilt linna kõrvaltänavate rägastikust leiab mees tüübi, kes peaks iseloomustama Hongkongi tema kõlvatuses, muutlikkuses ja varjatud mässumeelsuses. Linna prototüübiks osutub 25-aastane Jean (Maggie Cheung). Armilise näoga noor naine soostub rääkima oma eluloo ning luuletab vaesele britile kokku loo raskest lapsepõlvest ning vägistavast isast. Tegelikkuses on arminäo tragöödia põhjuseks okupeerijate rassistlik suhtumine.

Stseeniderohke ja süÏeevaene “Hiina laegas” on rohkem nukker meditatsioon kui draamafilm. Wayne’i irooniline linateos näitab koloniaalriiki oma ebakorrapäraselt tuksleva südame ja võltsmoraaliga.