USA seiklusfilmi "Jumanji" kommenteerib sensitiiv ja pendliga mõõtja Tiit Teras.

Film on üks suur ja imeline mäng 100 aastat tagasi maha maetud ja 60-ndatel maa seest uuesti välja õngitsetud täringumänguga, mille nimeks Jumanji. Mängijad veeretavad kordamööda täringuid, iga viske järel juhtub midagi kummalist. Lõpuks on kaasaegne linn täis ahve, putukaid, ninasarvikuid ja muid dzhunglielukaid, kes ilmse rahuloluga kabuhirmus linlaste keskel pillerkaari peavad.

Kellele on film mõeldud

See on üsna hea lastefilm. Vägivalda küll oli, aga headus ikkagi võitis. Ma soovitan ka oma lastel vaatama minna. Musta maagia ja peksmise ülistamist ma ei salli. Selles filmis midagi sellist ei olnud.

Karakterid

Tegelased mängisid osad igati välja. Võib-olla ainult minek dzhunglist tagasi tsivilisatsiooni keskele oli poisil liiga äkiline: tundus ebaloomulik, kuidas aastakümneid dzhunglis elanud poiss tänu mängule jälle kaasaegsesse linnakesse tagasi satub ja ennäe - oskab rääkida, käituda, mäletab kõike. Muidu oli poisi osa igati tõetruu: mul on umbes sama vana tüdruk, selleealistel on tõesti niisugune mõttemaailm.

Politseinik oli filmis tegelane, kelle tegevuses oli tunda kõige rohkem kunstlikkust. Tema puhul torkas silma ka filmitegijate halvustav suhtumine seadusesilmadesse.

Filmiimed

Imed on tunnetamatust maailmast, arusaamatud asjad. Filmis oli aga stsenaristi fantaasia selgelt arusaadav.

Kasutan ka ise oma raviseanssidel selliseid fantaasiamaailmu, nagu "Jumanjis". Kui inimesele midagi niisugust kirjeldada, tuleb see talle silme ette, ta läheb meditatsiooniseisundisse. Siis saab teda ravida.

Filmitrikid olid tõesti head. Kujutluspildid olid täiesti omased mängu päritolu ajastule (eelmise sajandi lõpp): dzhungliloomad Londoni tänavatel on ju nii klassikaline. Laste jaoks on see suur ime.

Põnevaim kinoelamus

Nõukogude ajal olid imed keelatud, nendega tegelesid vastavad organid. Siis olid ka rahulikumad filmid. Kuna viimasel ajal näidatakse igasuguseid vägivaldseid imekangelasi, polegi ma uusi filme eriti vaatamas käinud. Kunagi vaatasin "Spartacust", mis mulle siiamaani meeldib.

KAIDO EINAMA