Action ameeriklaste Patareis

USA actionfilmi "Kaljukindlus" kommenteerib Keskvangla ehk Patarei vangla direktor Raivo Allika.

Filmi sisu on täiesti tüüpiline: endine merejalaväe kindral Hummer otsustab üliohtliku keemiarelvaga ähvardades USA-lt miljoneid nõuda. Ebatüüpilisem on see, et ähvardaja ise on ka nagu natuke "hea".

Osa välismaal lahingutes hukkunud USA sõdurite perekondi on ilma jäänud riiklikust toetusest ning Hummer tahab varastatud 15 raketi eest saadava lunarahaga hukkunute perekondi toetada.

Keemiarelva kandvad raketid ähvardatakse mässuliste punkrist suurlinna peale tulistada. Tegevus toimub endises vanglas, mida peetakse põgenemiskindlaks. Ameeriklased kutsuvad appi kurjategijaid hävitama ainsa kunagi Kaljukindlusest põgenenud vangi, Briti salaagendi.

Raivo Allika arvates on elu kümneid kordi traagilisem. Kinolinal vajavad aga vaatajad just selliseid imeinimesi nagu Briti salaagent, kes viib eriüksuse põgenemiskindlasse vanglasse esialgu saamatuna tunduva FBI keemiku, kes lõpuks osutub miljonite elude päästjaks.

Vangla ei ole selline

Krahv Monte-Cristo ja Napoleon on põgenenud just sedasorti romantilistest vanglatest nagu Kaljukindlus. Patarei vangla direktor ei usu, et maailmas on palju selliseid kindlusvanglaid, millest kirjanikud armastavad vesta. Vanglate all pole mingeid katakombe, kus inimesed saaksid ringi uidata. Kaasaegne kinnipidamiskoht ehitatakse ilma maa-aluste kommunikatsioonideta. Vaid 20-30-sentimeetrise läbimõõduga torud võivad vangla alt läbi joosta ja neist ei lähe peale roti keegi läbi.

Allveelaevadega, isegi väikeste allveepaatidega vanglat vallutada ei saa. Tänapäeva tehnika jaoks on need aparaadid liiga suured, et märkamatuks jääda. Maailmas on üritatud presidente vabastada allveelaevarünnakuga saarel asuvale vanglale, kuid need katsed on tavaliselt läbi kukkunud. Kui rünnatakse, siis ainult inimestega.

Vangikongid olid filmis tõesti sellised nagu mõnel pool USA-s: kahel pool koridori on trellid, nende taga kong aknaga väljapoole. Valvur jalutab koridoris ja näeb kõike, mis kongides toimub. USA vangivalvurid pole aga suured demokraadid. Kui mõne vangi peas segi keerab ja ta üle aia hakkab ronima, siis laseb snaiper ta hoiatamata maha. Nii on ette nähtud. Eesti vanglate relvastatud valvurid kohe kuuli kerre ei kihuta.

Kongiuksi avavad rauast hoovad, mis Briti spioonile linast tehtud köiega lahti muukides raskusi ei valmistanud, on ajast ja arust. Kaasaegse vangla lukud on elektroonilised: isegi kui vangil õnnestub luku võti ära varastada, ei pruugi ta lukku lahti saada.

Vangid on kavalad

Elukutseline põgeneja, kes oli USA suurtele riigisaladustele jälile saanud Briti agent, oli tegelikult päris tõetruu vang. See pole ime, kui vang teab vangla ehitust ja plaane täpselt peast. Ta vaatab seina ukse kõrvalt nurgani, hindab selle pikkust, siis vaatab sama seina teiselt poolt ja ütleb täpselt, kui paksu kongimüüriga on tegemist. Rääkimata fotograafilisse mällu salvestatud koridorisüsteemidest ja kongide asetusest. Mida muud vanglas istudes aastatega ikka teha, kui näiteks mälu treenida. Kuid vaid väga üksikutel võib sellest põgenemisel kasu olla.

Spioonid kinni ei istu

Kuigi ka Patarei vanglas on olnud meelsusvange, on vangla mittepoliitiline koht. Seda, et üks Briti spioon nii kaua kinni pidi istuma, peab vangla direktor ebaloogiliseks. Spioonid vahetatakse tavaliselt kiiresti välja.

Patarei nagu Kaljukindlus

Patarei vangla on ehitatud kunagi Tallinna merekindluseks ja enne sõda vanglaks ümber kohendatud. Mingeid maa-aluseid käike seal pole. Ometi on ka keskvanglast põgenetud. Legendaarne ärakargaja oli vapside juht Artur Sirk, kes põgenes 1934. aasta septembris. Mitte küll maa-aluseid käike pidi, vaid mõttekaaslastest vanglaametnike abiga.

"Kunagi viisid paar käiku väljaspoole müüri, aga need on kinni tsementeeritud," möönab Raivo Allika. Eelmisel nädalal aga põgenes neli vangi korstnalõõri pidi, just nagu päris montekristod. "Maainimese loogika järgi peab varas istuma pimedas keldris külmas vees," seletas Allika. "Selline keskaegne vanglakorraldus on veel vaid Aasias ja Aafrikas. Patareis on maa all vaid vesiliiv, kuhu ei saagi mingeid keldreid ega katakombe rajada."

Patareist kolivad kinnipeetavad aastatuhande vahetusel uutesse valgematesse kongidesse. Patareist saab samasugune muuseum nagu Kaljukindluski. Loodetavasti ei tule sinna mõned ameerika filmist äriidee laenanud paharetid keemiarelvaga mängima.

KAIDO EINAMA