Foto: Andres Putting

„Kirjad Maarale” on raamat, mille lõpus tunned, et nüüd on kõik öeldud. Enam rohkem midagi ei ole. Selliseid raamatuid ilmub Eestis harva, kuigi, peab tõdema, rohkem kui meie rahvaarv ja valmidus ennast peeglist vaadata lubada võiks. Andrei Ivanovi „Hanumani teekond Lollandile” oli üks selline, Maarja Kangro „Klaaslaps” ja Urmas Vadi „Neverland” lähevad samuti arvesse. Seda on kümne aasta kohta ikka päris palju. Need on raamatud, mis võtavad ette meie kultuuri kesksed müüdid ja küsivad, mis peitub seal, kuhu langeb nende müütide vari.

Avalehele
2 Kommentaari