Vastab Jürgen Rooste

1. Kuidas Sotsia alguse sai? Mitmendat aastat see toimub?

Tollase Peda juures tundus vähe kultuurielu olevat ja me Wimbergiga otsisime endale väljundit, esialgu sotsialistlikku ja sotsiaalset. Esimene aasta oli nii menukas, publikut tuli palju, esinejad olid õnnelikud, et otsustin asja edasi vedada. Kristel Kiigemägi ja Sirli Ojaste tulid appi. Kristeliga me seda tänini veamegi. Sel aastal toimub kuues Sotsia.

2. Milline oli esialgne kontseptsioon ja milliseks see aja jooksul on muutunud?

Palju on muutunud, Sotsia on väljunud Pedast ja laienenud linnaruumi; igal aastal katsume leida uue teema või suuna, millest rääkida; veel on Sotsia muutunud rahvusvaheliseks — otsime igal aastal kusagilt maailmast mõned põnevad poeedid, keda siia vedada.

3. Milline on selle aasta ürituse läbiv idee?

Tuleviku-motiiv. Kirjanduse, luule, eesti keele tulevik, noored autorid, kes seda kõike kannavad, ulmelised motiivid. Aga eeskätt ikkagi see anarhistlik ja vaba vaim, mida Sotsia on alati üritanud kanda.

4. Kes on selle aasta tähtsamad esinejad?

Oi, neid on liiga palju... Poesie United’i tüübid, Värske Rõhu autorid, noored räpparid ja punkarid. Seekord läbivalt noored, erinevalt nt ühest aastast, mil keskendusime kassetipõlvkondlastele.

5. Kellele see ettevõtmine mõeldud on? Milline on ideaalkuulaja?

See on suunatud Tallinna kirjandussõpradele, boheemidele ja inimestele, kes ei tea veel, et Eestis kirjutatakse praegu palju rajusid tekste; üleüldse Tallinna linnaruumi elavdamiseks. Sotsia on praegu ainus Tallinna-keskne kirjandusfestival, meie tilluke panus sellesse, et Vabaduse platsi lähistel oleks peale parkimiskohtade veel miskit.

6. Mille poolest erinete teistest kevadistest kirjandusüritustest?

Ma arvan, et Sotsia on pisut ebakorrektsem, anarhistlikum, hetkiti ootamatum kui teised festivalid. Aga ma ei tahaks siin ei Prima Vistat ega Põhjamaade Luulepäevi kuidagi maha teha, need on suurepärased ja väga vajalikud üritused. Kokku kujuneb meil ju niiviisi kolm nädalat ülipõnevat kirjanduselu — kirjanikud tulevad rahva juurde, loevad maruhäid asju, keel võtab oma kõige kaunima kuju! Mis siin veel tahta!

7. Kuidas meelitate kirjanduse juurde uusi inimesi, uusi lugejaid?

Kummalisel kombel tuleb neid kogu aeg juurde. Nii kirjutajaid kui lugejaid. Ma arvan, et see on olemasoleva hea kirjanduse teene ning vastureaktsioon tarbimisühiskonna lamedusele ja vaimsele nüristumisele.

Eks Sotsiagi ole üks võimalusi inimesi kirjanduse juurde tuua, Kuku klubis kuulas luuletajaid põlevi silmi nii mõnigi noor inimene, kes pole usutavasti end uuemasse poeesiasse sisse lugenud; ETV-s, Raadio 2-s ja Kuku-raadios kõlasid Sotsia raames luuletused, see auditoorium on vast isegi suurem kui too Kirjanike Majja mahutuv. Seegi midagi!

Põhjamaade Luulepäevad

Vastab Jan Kaus

1. Kuidas Põhjamaade Luulefestival alguse sai? Mitmendat aastat toimub?

Põhjamaade Luulefestival toimub sel aastal kuuendat korda. Olin osaline juba esimesel aastal, mil Kirjanike Majas toimus hirmpikk, suurejooneline ja pisut ka kaootiline eesti noore luule õhtu – Õigem Valem, Erakkond, fs, Triin Soomets, Elo Viiding, Tartu NAK, TNT.

2. Milline oli esialgne kontseptsioon ja milliseks see aja jooksul on muutunud?

Kontseptsioon oli ja on mitmetahuline. Üks eesmärk oli elavdada Tallinna ning pisut hiljem kogu Eesti kirjanduselu – näiteks viimaste aastate luulelugemised Ida-Virumaal. Teine aga tuua kokku eelkõige põhjamaade (soome, taani, norra, rootsi, grööni, fääri, islandi), aga ka eesti luulet – need kaks on üsna eripalgelised. Festivali teisel aastal lisandusid ka leedu, läti ja Peterburi luule, sel aastal kutsutakse üks autor ka Saksamaalt.

3. Milline on selle aasta ürituse läbiv idee?

Vesi. Selle aasta moto on laenatud meie jaoks lõunast, Frederķco Garcķa Lorcalt: “Kõik, mida kannan, on merede vesi”. Vee metafooridest rääkimata – siitkandist leiab niivõrd palju erinevais vormides puhast vett – jõed, sood, järved, mered, vihm, lumi, fjordid, abajad, liustikud jne. Vesi on mulle ka isiklikult kummitav teema – muutub see ju kõigi eelduste kohaselt varsti „läbipaistvaks naftaks” ning Kanadast saab uus Saudi-Araabia.

4. Kes on selle aasta tähtsamad esinejad?

Kõik on tähtsad. Külla tuleb palju häid esinejaid – teatritaustaga Birute Mar Leedust, luulejämmija Klavki Saksamaalt, paljukõneldud debüütluuletaja Ida Börjel Rootsist, fääri näitleja ja luuletaja Sigri Gaini, satiiriline lühiluulemeister Peter Laugesen Taanist jne. Aga kas või Eesti esinejate nimekiri on mõjuv: Beier, Kareva, Hirv, fs, Viiding, Soomets, Kruusa.

5. Kellele see ettevõtmine mõeldud on? Milline on ideaalkuulaja?

Ettevõtmine on mõeldud kõigile, kel on huvi või vajadus eneseväljenduse nii sisuliste kui vormiliste võimaluste suhtes, olgu selle huvi või vajaduse põhjused siis esteetilised, sotsiaalsed või isiklikud. Ideaalkuulaja on reeglina vaikne ja tähelepanuvõimeline, parajalt kriitiline.

6. Mille poolest erinete teistest kevadistest kirjandusüritustest?

Mulle tundub, et Põhjamaade Luulefestivali formaat on kõige piiritletum (vaid luule esitamine), konservatiivsem, aga ka suurejoonelisem (näiteks lugemine Niguliste kirikus). Samas on meie festival vist kvantiteedilt (pean silmas ürituste arvu) üsna vaoshoitud. Prima Vista näiteks pakub palju rohkem üritusi ja kirjandusest rääkimise formaate, kuid mulle – ütlen seda kahe Prima Vista külalisena – tundub, et just sündmuste arvukuse tõttu napib seal mõnikord publikut.

Kindlasti on Põhjamaade Luulefestival – Sotsia või Prima Vistaga võrreldes – pidulikum ning sellest tulenevalt ka kammitsetum, kuigi meile on tekkinud oma väike tahtlike ja tahtmatute anarhiahetkede ajalugu. Luulefestivali kese tundub olevat rahvusvahelisem kui Sotsial ja Prima Vistal, kuigi kahe viimase esinejate seast leiab samuti kaugemaid külalisi. Prima Vistal on kõige laiem haare teemade ja formaatide osas, Sotsial on potentsiaali olla uute ideede ja annete taimelava.

7. Kuidas meelitate kirjanduse juurde uusi inimesi, uusi lugejaid?

Olles olemas.

Prisma vista

Vastab Berk Vaher

1. Kuidas Prima Vista alguse sai? Mitmendat aastat toimub?

Prima Vista toimub kolmandat aastat. Kui 2003. aastal toimusid Tartus elavad ajurünnakud selle üle, kuidas linna kultuurielu elavdada, siis esialgsed lootused kirjandusfestivali osas olid vaguramad – mõtlesime, et seda saaks korraldada üle kahe aasta ja esimene kord võiks siis olla 2005. Ometi toimus festival juba 2004. aastal rahvusvahelisena ning on iga-aastaseks jäänudki.

2. Milline oli esialgne kontseptsioon ja milliseks see aja jooksul on muutunud?

Laine Jänese pandud nimi “Prima Vista” tähendab ju “lambist”, esimese noodivaatamise peale muusika esitamist ja kujundina selle festivali suhtes on ta samuti tabav. Palju on mõeldud nende peale, kes alles kirjanduse juurde tulemas (lapsed-noored) ning esitletud laiemale ringile uusi eesti autoreid ja põnevaid muuilma tegelasi, kes on alles eesti keeleruumi jõudmas või keda teatakse ehk mõne teise eluvaldkonna kaudu (nt. eelmise aasta üks peaesinejaid Bill Drummond). Festival on algusest peale tahtnud tuua raamatuid ja kirjanikke siseruumidest välja, avalikku linnaruumi – nii on Prima Vista raames toimunud pargiraamatukogu, raamatulaat, kirjanduslikud orienteerumismängud ning esinemised jõelaeval ja luulebussis.

3. Milline on selle aasta ürituse läbiv idee?

Kirjanduse leidmine, lugema ja kirjutama hakkamine on veel selgemalt fookuses kui varasematel aastatel – palju on sündmusi lastele ja noortele, töötubasid nii eesti kui ka soome kirjanikelt, kirjanduse suhestumisi teiste ja ehk ootamatutegi eluvaldkondadega (nt. toimub kirjandusest inspireeritud moedemonstratsioon). Erilisel kohal on kirjanduse roll kultuuridevahelises suhtluses – nii kolib Prima Vista täna üheks päevaks Tartust Narva, kus toimuvad nii luuletajate ühisesinemised kui ka arutelud kultuurierinevuste teemal.

4. Kes on selle aasta tähtsamad esinejad?

Lisaks eesti autoritele on kirjanikke Soomest, Walesist, Rumeeniast, Venemaalt, Kasahstanist ja Ungarist. Soomest on tulemas noorema põlvkonna autorite grupeeringud Nihil Interit ja Kapustarinta, kes esinevad koos siinse Erakkonnaga. Walesist tuleb kaks väga isikupärase laadiga kirjanikku – Christopher Meredith ja Niall Griffiths. Doris Kareva tutvustab Rumeenia poetessi Liliana Ursut. Pargiraamatukogu esitleb laulvaid kirjanikke (Aapo Ilves, Lauri Sommer, Jaan Pehk jt). Betti Alveri juubeliaasta puhul esineb koos valik Betti Alveri debüüdiauhinna laureaate läbi aastate. Oma kava on taas kokku pannud ajakiri Värske Rõhk, oma almanahhi esitleb eestivene noorte autorite rühmitus Tuulelohe. Festivali tänavune patroon on Indrek Hirv, kes samuti üle hulga aja luulekavaga üles astub.

5. Kellele see ettevõtmine mõeldud on? Milline on ideaalkuulaja?

Inimene, kes otsib teed kirjanduse juurde (või selle juurde tagasi). Inimene, kes tahab, et sõnal oleks kaalu ja kes tahab leida aega süvenemiseks, iseendaga jäämiseks, teiste kõnetamiseks kirjanduse kaudu.

6. Mille poolest erinete teistest kevadistest kirjandusüritustest?

Festivali nimeks võiks olla Carte Blanche – võrreldes Sotsia ja Põhjamaade Luulepäevadega on kontseptuaalseid piiranguid vähem ning sellevõrra on festival ehk ka paindlikum. Ja kuigi Prima Vista on algusest peale olnud rahvusvaheline ja üle-eestiline festival, on see ka väga kindlalt Tartu festival.

7. Kuidas meelitate kirjanduse juurde uusi inimesi, uusi lugejaid?

Tulles nende juurde linnaruumi, pakkudes neile laialdast valikut raamatutest, autoritest ja kirjandusega seotud tegevustest – luues neile võimalikult õdusa keskkonna kirjanduse leidmiseks ja selle pidevaks taasavastamiseks.