Kirjanduskriitika auhinna võitis Hasso Krull
Auhinna võitis Krull arvustusega „Tardumusse venitatud avaus. Tõnis Vilu utoopiline aeg“, mis ilmus ajakirjas Vikerkaar (9/2016).
Žürii sõnul hakkab kujunema traditsiooniks, et niipea kui Hasso Krull kaasaegsest eesti kirjandusest kirjutab, ütleb ta ühtlasi kohe midagi oluliselt üldistusjõulisemat, kui seda tavaliselt ühe retsensiooni piires suudetakse – seda nii autori, kirjanduse, Eesti kui ka maailma ja inimese kohta. Meenutagem viimastest aastatest kas või vaid ta käsitlusi Kaur Riismaa, Valdur Mikita, Sveta Grigorjeva, Tõnu Õnnepalu, Marko Kompuse jpt loomingu kohta.
Sama kehtib täiel määral ka Krulli arvustuse kohta Tõnis Vilu kahest viimasest teosest „Igavene kevad“ ja „Uus Eesti aed“. Seda püsivat kõrgtaset ei ole kuidagi võimalik tunnustamata jätta.
Hasso Krull juhtis auhinnakõnes tähelepanu sellele, et 8. detsembril võiks välja anda veel teisegi auhinna: Ants Orase nimelise luuletõlke auhinna. Tõlge on nimelt üks kriitika vorme ja kriitika on alati tõlgendus ning need kaks kuulusid Orase puhul tihedalt kokku.
SA Kultuurileht väljaannete kriitikatoimetajate asutatud auhind määratakse ühe aasta jooksul (oktoobri lõpust oktoobri lõpuni) ilmunud parima arvustuse või ülevaate eest eesti keeles ilmunud kirjandusteos(t)e kohta. Žüriis olid tänavu Johanna Ross, Pille-Riin Larm, Indrek Mesikepp, Tõnis Parksepp ja Kajar Pruul.
Auhinnasumma 2000 eurot eraldas Eesti Kultuurkapital. Esimese Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna võitis aasta eest Johanna Ross.
