Kivid veerevad viimaseid kordi

ROLLING STONES: 1999. aasta kontserdid on lubatud Põhja-Ameerikale ja Inglismaale

“Bridges To Babylon”-tuur võib jääda eakaima rockansambli luigelauluks

Rolling Stonesi jätkuv suurejooneline maailmatuur “Bridges To Babylon” tõotab kujuneda vanima rockansambli viimaseks etteasteks maailma suurtel lavadel. Olgugi et otseselt pole “Babüloonia”-tuuri küll rollingute hüvastijätupeoks kuulutatud. 1997. aasta sügisel alanud kontserdituur kannab lõpunumbrina aastat 1999. Rockivanad on välja kuulutanud järgmise aasta kontserdid. Need hõlmavad põhiliselt Põhja-Ameerikat ning jõuavad lõpuks ka Euroopasse rollingute koju Inglismaale. Nii üritatakse juunis korvata inglise fännide pettumus, kes lootsid “Babüloonia”-kontserti oma silmaga näha möödunud suvel. Teatavasti jätsid rollingud siis karmi maksuseaduse tõttu Inglismaa kontserdid ära.

Ameerikas krõbedama hinna eest

1999. aastal tahavad rollingud jõuda esinema peaaegu kõikjale Ameerikasse, kus nad veel kätt valgeks pole saanud. Eelistatakse kontserdipaiku, mis mahutavad vaid 20 000 – 30 000 pealtvaatajat, mitte 60 000 – 100 000 nagu tavaliselt. Kui augustis oli Tallinna lauluväljakul veidi üle 30 000 vaataja, võib ka Eesti kontserti pidada bändi jaoks sobivalt väikeseks.

Tulevased Ameerika kontserdid tõotavad tulla selle võrra kallimad, mida vähem on pealtvaatajaid. Juba praegu prognoosib ajakirjandus piletihindu, mis ulatuvat tuhandest kuni kaheksa tuhande Eesti kroonini. Interneti andmetel tekitab nii kõrge hind nurinaid. Kui aga kontserte reklaamida kui rollingute luigelaulu, võidakse pakutav alla neelata mistahes hinna eest.

“Bridges To Babylon” on kujunud hoolimata väikestest tõketest ansambli parimaks tuuriks.

Mick Jaggerit tabasid hooti erinevad kõritõbid, mis sundisid tuuri katkestama. Oma panuse apsakatesse andis ka kitarrigeenius Keith Richards, kes enne Euroopa-tuuri algust murdis kodus raamatukogus ribid. Rollingutele ei läinud korda nende kohta üle maailma levinud lood vanainimeste põdurusest ning kontserdituur viidi väärikalt läbi.

Koos ansambliga on mahenenud ja vananenud ka mässuline austajaskond. Kui 70-ndatel lõppesid peaaegu kõik rollingute kontserdid kakluste ja verevalamistega, siis tänavune tuur midagi nii rabavat ei näinud.

Oma mätta otsast tundub hirmoluline Rolling Stonesi jõudmine Eestisse. Maailmas räägiti aga hulga rohkem Rolling Stonesi esimesest Moskva-kontserdist. Paar päeva pärast Tallinna-kontserti esines ansambel Punasel väljakul. Mick Jagger laulis katkematu vihma käes 70 000 pealtvaatajale Kremli tornide taustal.

Punasel väljakul ära käinud

Esimest korda palus bänd luba Nõukogude Liidus mängimiseks 1967. aastal. Vene ametnikud sõitsid siis Poolasse Varssavisse rollingute kontserti vaatama ega olnud sellest erilises vaimustuses. “Nende arvates oli see nii jube ja dekadentlik, et seda ei oleks tohtinud kunagi Moskvasse lasta,” sõnas Mick Jagger rahulolevalt pärast sellesuvist Moskva-kontserti Associated Pressile.

Aastapikkusest kontserdituurist peab Jagger helgemateks hetkedeks esinemisi Pariisis ja Poolas. Erilist naudingut tundsid rokkarid Argentiina shõust, kus esines ka Bob Dylan. “Ma ei oska öelda, milline otsene seos on rollingutel ja Argentiinal, kuid seal toimub publiku ja bändi vahel alati midagi imelist,” sõnas Keith Richards Reutersile. “Võib-olla on küsimus mustlastemperamendis?” oletas ta.