28.09.2015, 00:30
Kivirähki miniportreed tölplastest
Ühed arvavad, et inimväärne elu on võimalik vaid väljaspool Eestit, teiste jaoks on elu mõte kaklus.
FOTO:
Andrus Kivirähki uus novelliraamat „Inimväärne elu” on luulevihiku või brošüüri mahtu. Muusikamaailmas nimetatakse selliseid teoseid EP-deks, millega staarid paremaid lugusid publiku ette tilgutavad, et täispikka albumit oleks kergem oodata. 80-leheküljelisse raamatusse on mahtunud kaks olustikulist lühijuttu. Kui tegu oleks kunstinäitusega, võiks kuraator öelda, et autor vaatleb mõlemas teoses tölpluse avaldumisviise ning jätkab varasemates teostes, eeskätt „Rehepapis” ja „Ussisõnades” väljajoonistatud inimtüüpide uurimist. Tõsi küll, üksikasjaliku psühholoogilise portree asemel keskendub autor mõlemal juhul ühele ebameeldivale isiksusejoonele, seda võimendades ja karikeerides. Lõpptulemus on ometi üsna eluline.