Nukk vormib inimest

Nüüdsele näitusele kõlbab seesama loosung. Sest siit leiab kena hulgakese figuraalseid kompositsioone, mille sarnasus kamasuutra aabitsaga võiks olla täiesti arvestatav teema. Figuurid on õhvakesed ja nääpsud, just lolitalike fantaasiate õhutamiseks loodud, ning neile on pähe tehtud naerust säravad modellinäod, mille kivistunud Mona Lisa naeratus püsib sõltumata sellest, mis toimub nende nukukehadega.

Kehadega, nagu öeldud, toimub seda ja teist. Kiwa ise on pressiteates esitanud mõtlemapaneva passaaži nukust kui inimkeha tsitaadist. Ja sellest, et praegusel mannekeenide ja modellide massilise eksponeerimise ajastul on nukkude maailm ise saanud tsitaatide allikaks ja inimese identiteedi vormijaks. Seega – kõik, mis juhtub nukkudega, juhtub ka sinu ja minuga, Keni ja Barbie’ga. Ja Otto-Triinuga samuti.

Mingeid hirmsaid jalahoope sajab nukkude nimmepiirkonda Kiwa piltidel. Ja hoobirahest on nad maha langenud ikka nii, et jalgevahe avaneb vaataja poole.

Jäigad naerusuud

Ometi ei anta vaataja rikutud fantaasiale mingit toidupoolist, pildilt selgub kohe, et tegu on dummie’ga, testnukuga, kelle kehapiirkonnad peavadki testima räigete kokkupõrgete mõju pehmele plastmassile.

Kustumatu naeratus näol, neelavad soengus nukukesed pildist pilti ühe laksu teise järel. Vahel trambivad ka üksteise ribidel, jäik naeratus näol. Nende kehad on igavesed ja hävimatud nagu markii de Sade’i fantaasiates, kus ilmsüüta neitsi läbib rüvetamatult kõik seksuaalsuse põrguringid ja jõuab jumala palge ette häbistamata.

Kiwa muidugi ei ennusta tulevikku. Ta ei kipu ka oma piltidest mingit jutukest kokku klappima. Ta on piltideks peatanud viivud kehade kokkupõrkeist kuskil autoavariis, kus ihu ja metall väänduvad, lõikuvad ja ühinevad mingiteks koletislikeks mutantideks, mida võib hea tahtmise juures ka nukkudeks nimetada. Näitus on avatud 27. aprillini.