Esimest korda seeria ajaloos ei alga film ka ikooniliste lugu sisse juhatavate tiitritega. Sõjafilmide tunnetusele rõhuv „Rogue One“ on kõige parem „Tähesõdade“ eellugu, mis eales tehtud ning eristub kõikidest teistest osadest eelkõige sisu ja tegelaste poolest. Film sarnaneb rohkem „Räpasele tosinale“ ja „Reamees Ryani päästmisele“ kui „Tähesõdade“ klassikalisele lähenemisele kangelastele ja headuse ning kurjuse vahelisele võitlusele. Sarnaselt möödunud aastal linastunud seitsmendale osale „Jõud tärkab“ on ka selle filmi peaosaline naine, kuid seekord ei pöörata sellele mitte mingit tähelepanu. Peategelane Jyn Erso (Felicity Jones) on täpselt samasugune mässaja nagu kõik teised karismaatilised kaasvõitlejad: ta pole erakordselt võimekas, ilus ja tark ning ta ei tee kogu aeg õigeid otsuseid. Sellele rõhudes on „Rogue One“ teinud midagi uudset, vajalikku ja ebaklassikalist.

Loe pikemat arvustust järgmise nädala Päevalehes.