Jan Olavi ja Apelsinitüdruku kokkusaamise ja armastuse lugu on märgatavalt üledramatiseeritud ning kujutatud ebareaalselt romantilisena. Foto: Kulla Laas

„Apelsinitüdruk” on noorteromaanil põhinev lavastus, kuid seda võib vähimagi hinnaalanduseta vaadata ka täiskasvanu. Eriti soovitatav on see lastevanematele, kelle järeltulijad pole veel passiealiseks saanud. Peategelase, 15-aastase Georgi isa Jan Olavi lühike elu ja rasked võitlused on näidendi liikumapanev jõud, ehkki liikuma hakkab Georg ise.

Romaani dramatiseerides tuleb palju liine välja jätta või halastamatult kärpida. Juurde saab anda dramaatilist pinget pealiinide arengus ja peategelaste vahetu kohaloleku võlu. „Apelsinitüdrukus” (ee ilmunud Karel Zova tõlkes 2005) on mõlema komponendiga kõik korras. Tegevus on haarav ja kiiresti arenev ning kõik tegelased meeldejäävad ja omanäolised. Kõik laval olijad saavad igaüks läbiva ja kandva rolli, sest neid on ainult viis (õigupoolest isegi neli, sest Ema on ju sama Apelsinitüdruk, ainult kaksteist aastat hiljem ja vähemalt poole pea jagu lühem).

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: