„On väga põnev, et kõik kolm 2024. aasta kultuuripealinna on pigem väiksemad linnad, mitte pealinnad või juba teada-tuntud kultuurikeskused. See kinnitab, et ainuüksi linna suurus ei sea piire, kui välja pakutud kontseptsioon on veenev,“ teatas Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Kadri Jauram.

Kultuuripealinna Tartu juhtmõte 2024. aastaks on „Ellujäämise kunstid“.

„See idee koondab tabavalt paljusid küsimusi, mida me üha enam endale esitame. Olgu see säästev areng, loodushoid, haridus ja innovatsioon, vaimne tervis või põlvkondade side – kaasamõtlemist ja tõlgendamisruumi on siin kogu Euroopale. On väga uhke, et just Eesti on tänu kultuuripealinnale Tartule nende arutelude eestvedaja,“ lisas Jauram.

Enne 2024. aastat jälgib Euroopa Komisjon pidevalt kultuuripealinnade ettevalmistusi ning vajadusel antakse soovitusi, milliseid samme tuleks veel astuda. Kui kõik ettevalmistused sujuvad plaanipäraselt, määrab Euroopa Komisjon kultuuripealinnale poolteise miljoni euro suuruse Melina Mercouri auhinna. Eesti riik toetab Tartu kultuuripealinna programmi samaväärselt kohaliku omavalitsuse toetuse ja teiste finantsallikatega kuni 10 miljoni euro ulatuses.

Tänavu on Euroopa kultuuripealinnad Itaalias asuv Matera ning Bulgaaria linn Plovdiv. Järgmisel aastal kannavad tiitlit Horvaatia sadamalinn Rijeka ning Iirimaa linn Galway. 2021. aastal on tiitlikandjad Elefsina Kreekast, Timisoara Rumeeniast ning Novi Sad Serbiast, 2022. aastal aga Leedu linn Kaunas ning Esch-sur-Alzette Luksemburgist. 2023. aastal on kultuuripealinnaks Veszprém Ungarist.

Kultuuripealinna konkursi laiem eesmärk on pikem kultuuriline, kogukondi kaasav ning linna elukeskkonda arendav mõju. Kultuuripealinna teekond aitab kasvatada linna atraktiivsust nii kohalike kogukondade silmis kui ka rahvusvaheliselt ning tõmbab ligi arvukalt turiste.