Foto: Heiki Rebane

Valdur Mikita uus raamat on mõnus lugemine, mis seletab ja põhjendab, miks on hea ja õige metsas hulkuda, lindude ja loomade hääli järele teha, puudega rääkida ning kummalisi asju näha. Ja miks on meil seda kõige parem teha omal maal, oma maakoha kodustatud metsas, mida kõige paremini tunneme.

Mikita kasutatud välgatust kasutades: raamatu autor on nagu nõid (evengikeelse sõna eelistajatele šamaan), kes paneb kokku maailma, millesse ülejäänud rahvas vähehaaval elama kolib. Minul igatahes ei ole tollest maailmast enam vist pääsu. Mikita kasutab maailma ehitades metsiku mõtlemise tõelise virtuoosina väga oskuslikult kõiki käepäraseid vanade, kohati juba koerakoonlaste lõugade vahele heidetud maailmade tükke, mis talle kätte satuvad.

Avalehele
0 Kommentaari