KOLM kanget – Vana Tallinn, Viru Valge ja Kännu Kukk – galeriis vaal
Vana Tallinn ja Riia palsam toimisid Nõukogude ajal ka kui rubla tublid asendajad. Igal juhul tasub Eesti kui märgi puhul mõelda sellele, et mõne uue märgi või logo leiutamine on lootusetu ettevõtmine – kõik toimib juba ammustest aegadest.
Vana Tallinn
Teadaolevalt vanima likööri Vana Tallinn etiketi Viru värava tornidega kujundas Olev Soans. Järgmiseks kolmekümneks aastaks püsima jäänud etiketi ja karbi aga ERKI kolmanda kursuse tööna tänaseks tuntud graafik Kaisa Puustak 1965. aastal.
Juhendaja, eile 97-aastaseks saanud Paul Luhtein (ENSV lipu ja Konstantin Pätsi ametiraha autor) soovitas Kaisa kavandit tollasele Tallinna likööri- ja viinatehasele (julgeti ikka firmat õige nimega nimetada) ja pärast kaubanduskoja kunstinõukogu heakskiitu läkski etikett käiku.
Kujunduse aluseks olid Adam Oleariuse 17. sajandist pärit gravüürid Tallinna vaadetega.
Kaisa Puustak ise mäletab, et tookord ta õppetöö eest mingit tasu ei saanud, küll aga hiljem etiketi täiendamise eest töökohal. Praegu võiks ehk autorite ühingu kaudu saada iga pudeli müügist mõne protsendi. 1999. aastal tehti uus etikett, millel on säilinud algse kujunduse elemendid.
Viru Valge
Viru Valge etikett kavandati algul valgetes ja mustades toonides. Põhimotiiviks oli pasunapoiss, mille autoriks oli tol ajal tehases töötanud Bernhard Jürno. Taustal oleva pankranniku tegi jällegi Luhtein.
Muide, Paul Luhtein on jaganud graafikud kolme kategooriasse: kõige vingemad on need, kes kavandavad kupüüre, münte ja aktsiapabereid, järgnevad nn tarbegraafikud, kes teevad piimapakke ja kommipabereid, ning kõige lõpuks need, kes ei oska muud kui vabagraafikat.
Kui Viru Valget oli juba mõned kuud sellise kujundusega toodetud, tuli kaebus, et see meenutavat liialt RAM-i sümbolit. Lugusid pasunapoisist on veelgi. Ühe legendi kohaselt sündis Viru Valge tänu Urho Kaleva Kekkosele, kes kiitnud jooki Hruštšovile, mispeale viinamark võeti üleliidulisse retseptuuri. Tsensuur omakorda nurises, miks pasunapoiss puhub lääne poole. Maakaardi järgi sätitud ilmakaartel on üldse määrav tähendus. Näiteks Saksa sõjaaegsetel filmikroonikatel liikusid väed alati vasakult paremale, Nõukogude omadel aga vastupidi. Samuti häiris tsensoreid, et lained on liialt tasased ja Vana Tallinna siluett omakorda liialt rahutu.
1991. aastal muudeti viinapudeli kujundust, põhitooniks sai valge asemel sinine ja sildile ilmus riigivapp kolme lõviga, kohendati ka pasunapuhuja rühti. 2001. aastal muudeti kujundust veel kord. Mida peaks tegema nüüd, kui Tallinna siluett muutub pea iga kuuga?
Kännu Kukk
Kännu Kuke etiketi eeskujuks on eelmise vabariigi ajal toodetud Küla Kukk, autoriks graafik Igor Roosaar, kes on ka “Tallinna kilude” kujundaja.
Kännu Kuke kujundus on olnud läbi aegade enam-vähem samasugune, lisandunud on vaid karp, mille idee autor on Tallinna likööri- ja viinatehase kunstnik Herta Lemberg, kirja kujundas meie tuntud kirjameister Villu Toots.
Kokkuvõttes on mainitud “kolm kanget” tugevad Eesti märgid, nagu nende “nõrgema” konkurendina ka Saku õlu. Võib muidugi öelda, et need on negatiivsed märgid, kuid paraku need toimivad. Kahju on aga kunstnikest, kes sildid kujundasid. “Welcome to Estonia” tööka kollektiivi eelarve oli oma 15 miljonit krooni, kuid elu näitab, et Vana Tallinn, Viru Valge, Kännu Kukk ja eesti õlled müüvad sõna mitmes tähenduses paremini.
