„Luba, et lendad!” – tervitatav näht Eesti tsirkuses Foto: Lee Kelomees

1. VAT Teater „Südame sosin”

Inimene! Kuula mind… Mina olen sinu süda! Võta mind kuulda… Kuula mind ära. Sa pead kuulama, mis ma sulle ütlen!

Lauri Saatpalu süda on uues VAT Teatri lavastuses näitekirjanik Jevgeni Griškovetsi päralt. Olgu, halb sõnamäng. Tegelikult on nii, et Griškovetsi mononäidendis mängib Saatpalu südant. Otseses mõttes südant.

Esimese hooga tundub „Südame sosin” ühemõttelise (keskealisele valgele mehele) südametunnistusele koputamisena. Süda küsib, miks teda kurnatakse. Aga see ei ole terviseteemaline loeng. Vähemasti mitte ainult. Kui süda kõneleb, kuidas inimene, kelle sees ta tuksub, läheb kalale, siis samal ajal räägib ta õigupoolest ka sellest, kuidas inimesed ei oska looduse pakutavat nautida isegi siis, kui mets vaata et otseses mõttes okstega vastu vahtimist annab. Nii jääb sul märkamata koidik ja see, kuidas udu hajub. Sa ei näe imesid, mis juhtuvad taevas, sa unustad lõhnad…

« Avalehele 0 Kommentaari