Kommunismiohvrite memoriaali autorid: viimane aeg oli see monument teha, inimestel on nüüd koht, kus mälestada

Kui me ei nimetaks ohvreid kommunismiohvriteks, vaid mõne muu nimega, siis peidaksime pea liiva alla. See oleks ajalooga manipuleerimine, usuvad rajatise autorid.

Pool sajandit tagasi puudutasid kommunismi kuriteod suuremat osa Eesti peresid. Kas ka teie suguvõsasid?

Tiiu Truus (arhitekt): Meie peres tuli suurem osa küüditatuid tagasi, Siberisse on maetud vanaisa ja vanaonu. Nende matmiskoht on teada.

Jaan Tiidemann (arhitekt): Minu mõlemad vanaisad käisid Siberis. Nad tulid tagasi, kuid mitte sellisena, nagu nad sinna läksid. Tegid teekonna läbi ja jõudsid tagasi koduaeda.

Lidia Zarudnaja (haljastaja): Minu Eesti-poolne vanaema elas nõukogude ajal Peterburis, mina olen elanud Eestis üheksa aastat. Kommunistliku režiimi ohvreid meie peres ei ole, küll on kogetud tavapärast nõukogudeaegset korterist väljatõstmist ja kommunaalkorteri tekkimist oma koju.