Oma lemmikute kohta ütleb Ann-Lisett:

The Lumineers "Sleep on the Floor"

The Lumineersile omaselt elujaatavate ja inspireerivate sõnadega on “Sleep on the Floor” olnud üks vähestest muusikapaladest, mis on suutnud minu mõtteviisi ja maailmapilti ootamatult tugevalt kujundada. Kuulsin seda lugu esimest korda 2016. aastal, kui ilmus bändi teine album “Cleopatra”. Sellest ajast peale on “Sleep on the Floor” mind mingil kummalisel moel erinevatel elusündmustel saatnud. Sõnade taga on tugev mõte, millele igaüks saab omistada oma tähenduse.

JT Conception "Püha Müristus"

Selle loo otsa sattusin täiesti juhuslikult, kui ekslesin ilma kindla sihita selle aasta Tallinn Music Weekil, otsides midagi uut ja inspireerivat. Esimese TMW elamuse sain Jazzkaare jazzilavalt, kus juhtusin kuulma JT Conceptionit. Ma ei olnud selle koosseisu muusikast varem teadlik, kuid see energia, mis “Püha Müristuses” oli, haaras kohe endaga kaasa ja ei lasknudki enam lahti. Korralik kõrvauss!

Tom Misch "Movie"

Tom Mischi äratuntavad harmooniad ja muhedad bassikäigud on viimase aastaga leidnud tee minu mitmesse Spotify playlisti ja need on sujuvalt saanud kindlaks valikuks, kui enam ei ole mõtteid, mis muusikat antud hetkel võiks kuulata. “Movie” on üks erakordselt hästi õnnestunud lugu, sest see suudab ka suhteliselt madalatel tuuridel siiski pidevalt pinget hoida ja paneb ennast kuulama.

Ja Katariina lood:

Danish String Quartet "Shine You No More"

Taani keelpillikvarteti albumeid "Wood Works" ja "Last Leaf" olen ma vist viimase paari aasta jooksul väsimatult kõige rohkem kuulanud. Eraldi tõin välja just selle loo, sest minu arvates on see kahe albumi peale kõige huvitavam pala ning mitte ükski kord seda kuulates ei ole ma külmavärinatest pääsenud.

Daniel Herskedal "The Mistral Noir"

See on üks mõnus vaikselt kulgev tuubalugu, millel on uskumatult rahustav toime.

Maarja Nuut & Ruum "Mahe"

Seda lugu kuulsin esimest korda Hollandis toimuva Eurosonic Noorderslagi festivalil. Kirikus toimunud kontserdist jäi kõikidest lugudest millegi pärast just see eriliselt hästi meelde- kontserdipaik, valgustus ja lugu olid omavahel tõesti hästi kooskõlas, tulemus lummas. See lummus on minu jaoks sellesse loosse jäänud ning seetõttu on seda alati mõnus kuulata.

alt-J "Arrival in Nara"

See on üks nendest lugudest, mida ma olen viis aastat järjest tüdinemata kuulanud. Ma pole täpselt aru saanud, mis mind selle loo puhul köidab. Ehk peitub lihtuses võlu.