Ruudu Rahumaru põhjendab oma muusikavalikut nii: "Kui ma olen nüüd päris aus, siis tegelikult neid laule, mis on olnud mu kõige lemmikumad ja mind kõige rohkem mõjutanud, ei ole võimalik ei nimetada ega järgi kuulata. Need on armsate inimeste, häälte, digeridoode ja trummide metsikud kõlad lõkkeõhtutelt või saunalavadelt, improviseeritud kosmilised häälitsused ja laulud, mis eksisteerivad vaid ühe maagilise hetke vältel- need on mu lemmiklaulud.

Ja mulle väga meeldib ümiseda. Ma teen kõike ümina saatel. Kui ma joonistan, siis vahest tunnen, et vaid nõnda saan seda salapärast hingelaulu väljendada. Mulle meeldib muusikat kuulata, kuigi teen seda täiesti ebaorganiseeritult- vahest leian mõne hingemineva loo ja ei kuulagi mitte kunagi ühtki sama artisti teist lugu. Mulle meeldib soe ja ilus muusika, mis puudutab juuretasandit.

Ma ei kuula hetkel neid lugusid igapäevaselt oma tegemiste taustale, kuid need lood on mänginud minu jaoks mingitel eluperioodidel olulist rolli ja saan nende läbi kontakti erinevate emotsioonide ja minevikuminadega".

Lisaks veel üks võrokeelne regilaul tolerantsusest "Kaega tuu mõtsa poolõ/Hoililoo", mida kuuleb siit.

Ruudu Rahumaru (1991) on Tartus elav kunstnik ja fotograaf, kes on inspireeritud ürgloodusest, maagilisest maailmatunnetusest ning kunsti teraapilisest potentsiaalist.. Fotograafina tegelen peamiselt inimeste hingemaastike portreteerimisega ürglooduse kontekstis. Kunstnikuna otsin viise, kuidas ühele pildile tuua kokku erinevaid reaalsusekihte, et nii iseeneses kui ka vaatajas luua seeläbi sügavamat kontakti nii sise- kui välisilmaga. Viimase aja suuremad kunstiprojektid on fotomaali isikunäitus "Maa embus ja tule laul" (2018), fotoinstallatsioon "Tsõõr" (2018) ning Edward von Lõnguse Euroopaturnee (R)estart Reality dokumenteerimine.

Ruudu loominguga saab lähemalt tutvuda siin ja siin.